Elektribörs: Estlinki kaabel täies ulatuses Nord Pooli käsutuses

20.09.2010
Kõrgemate hindade põhjuseks oli nii suurenenud nõudlus kui ka probleemid Rootsi tuumaenergia tootmisega. Kogu Eesti tarbimine kasvas Eleringi andmetel eelmisel nädalal 1,6 GWh (+1,2%) võrra 134,9 GWh-ni. Soome ja Rootsi elektrihindasid hoidsid kõrgel probleemid Rootsi tuumaelektrijaamade taaskäivitamisega. Forsmark B2 (990MW) saadi taas tööle alles neljapäeva õhtul, Oskarshamnsverket G3 (1400 MW) üksus on aga endiselt rivist väljas.

Esmaspäeval olid kuuel tunnil (kella 8st 14ni) hinnad ka üle 60 €/MWh (kõrgeim hind 62,1 €/MWh). Lisaks Rootsi tuumaenergia tootmisvõimuste rivist väljas olekule põhjustas kõrgemad hinnad ka piirang Soome ja Venemaa kaablis – Venemaalt sai Soome kell 8-22 voogata 210 MW vähem elektrit kui tavaliselt.

Estlinki hinnad on viimastel nädalatel olnud enamus ajast samal tasemel Soome hindadega ja kuna tänasest on kogu Estlink1 kaabel (350 MW) Nord Pooli käsutuses, peaks tundide arv, mil Eestis ja Soomes on samad hinnad, veelgi kasvama. Seni oli börsi käsutuses vaid osa kaablist ning läbi börsi oli maksimaalne voog Eestist Soome 262 MW ja Soomest Eestisse 252 MW. Tänu sellele, et kaabel on täielikult börsi käsutuses väheneb oluliselt ka tõenäosus, et tulevikus hinnavahe Eesti ja Soome vahel väga suureks läheb ja hinnad ülikõrgetele tasemetele tõusevad (nt 2000 €/MWh nagu 24. augustil osadel tundidel).

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid. 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 2,2%, 45,5 €/MWh. Suurema tõusu tegi läbi selle aasta neljanda kvartali leping, mille hind tõusis 4,4% võrra 52,1 €/MWh (nädal varem 49,9 €/MWh). See tase on kõrgem kui järgmise aasta esimese kvartali leping (51,7 €/MWh, +3,4%, 50,0 €/MWh). Põhjamaade elektrihindade tõusule aitasid kaasa probleemid Rootsi tuumaelektrijaamades ning hüdroenergiabilansi halvenemine. Hinnatõusu toetas ka saastekvootide hinnatõus 0,3% võrra 15,6 €/t.

Kütuste hinnad eelmisel nädalal langesid. Toornafta hind langes 2,9% (62,8 €/barrelist), söe hind taandus 1,5% võrra 74,8 €/t ja maagaasi hind 0,7% (20,3 €/MWh).

Baltimaad: Eesti ja Soome elektriühendus 350 MW Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 50,8 €/MWh-ni (50,3 €/MWh, +0,9%, +0,4 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 53,8 €/MWh (53,0 €/MWh, +1,5%, +0,8 €/MWh).

Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -1 cm (nädal varem 26 cm; -27 cm). Kui paaril viimasel nädalal kasvas hüdroenergia tootmine, siis eelmisel nädalal Lätis tootmine langes 18,8% võrra 236 MW-le (nädal varem 290 MW).

Eelmisel nädalal eksporditi Soome 15,8 GWh (keskmiselt 94 MW, -43MW), mida oli 7,3 GWh võrra vähem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 98 tunnil, neist 24 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 8,5 GWh (50 MW, +33 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 70 (nädal varem 37). Nendest 3 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).

Seoses sellega, et alates tänasest on kogu Estlinki kaabel Nord Pooli käsutuses, peaks ka elektri vood Eesti ja Soome vahel kasvama. Eelmisel nädalal oleks vood läbi börsi olnud suuremad 27 tunnil (24 tunnil Eestist Soome ja kolmel tunnil Soomest Eestisse) ning hinnad rohkematel tundidel Eestis ja Soomes samad. Alates 1. aprillist kuni pühapäevani olid Estlinki ja Helsinki hinnapiirkondades samad hinnad 52% ajast.

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 81,7 GWh (keskmiselt 486 MW, -46 MW) ning müüdi 89 GWh (530 MW, -122 MW).

Eelmisel nädalal langes keskmine õhutemperatuur Harkus 12,1 kraadile (nädal varem 13,5 kraadi, -1,4 kraadi).

Põhjala: õhutemperatuuride langus tõstab tarbimist

Madalamad õhutemperatuurid on tõstnud tarbimist Põhjamaades. Soomes tõusis tarbimine eelmisel nädalal 0,01 TWh (1,41 TWh vs 1,40TWh). Tarbimine kasvas ka Norras (võrreldes nädal varasemaga 0,02 TWh) ning Rootsi (0,05 TWh). Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 2,2 kraadi võrra 12,0 kraadile. Helsingis langes õhutemperatuur 1,3 kraadi võrra 12,9 kraadile.

Rootsis langes tootmine eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega -3,4% võrra (2,12 TWh vs 2,19 TWh, -0,07 TWh). Soomes tõusis elektri tootmine nädalaga 1,15 TWh-lt 1,17 TWh (+0,02 TWh) ning Norras tõusis tootmine 1,91 TWh-lt 1,98 TWh-le (+0,07 TWh).

Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal languse. Norras olid hüdroreservuaarid 66,5% maksimumist (nädal varem 67,2%), Rootsis 73,1% (74,2%). Norras oodati analüütikute poolt reservuaaride tasemeks 66,1% (pikaajaline mediaan 85,6%) ja Rootsis 72,7% maksimumist (pikaajaline mediaan 85,6%). Seega Norras oli vähenemine oodatust väiksem ja Rootsis oodatust suurem.

Tulevikutehingud: neljanda kvartali tulevikulepingu hind üle 52 €/MWh

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 45,5 €/MWh-st (44,5 €/MWh, +2,2%). Suurema tõusu tegi läbi selle aasta neljanda kvartali leping, mille hind tõusis 4,4% võrra 52,1 €/MWh (nädal varem 49,9 €/MWh). Neljanda kvartali leping tõusis kõrgemale tasemele isegi kui järgmise aasta esimese kvartali leping (51,7 €/MWh, +3,4%, 50,0 €/MWh). Neljanda kvartali hinda tõstsid eelkõige probleemid Rootsi tuumaenergia tootmisega ning ka halvenenud hüdroenergiabilanss Põhjamaades (puudujääk võrreldes normaalsega oli viimastel andmetel 20,2 TWh, nädal varem 18,3 TWh).

Saastekvootide hind tõusis tasemele 15,6 €/t (15,6 €/t, +0,3%). Kütuste hinnad tõusu ei toetanud. Toornafta tulevikutehingute hind oli reedel 62,8 €/barrelist (64,6 €/barrel, -2,9%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,5% (74,8 €/t, nädal varem 75,9 €/t). Maagaasi hind langes 0,7%, 20,3 €/MWh (20,5 €/MWh, -0,1 €/MWh).

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind

Margus Vals, Eesti Energia Energiakaubanduse direktor