Elektribörs: Estlinkis hind enamus ajast üle 50 €/MWh

07.09.2010
Kuigi võrreldes eelmise nädalaga, mil osadel tundidel elektrihind oli 2000 €/MWh, oli keskmine hind madalam, siis tunde, mil elekter maksis üle 50€/MWh, oli eelmisel nädalal oluliselt rohkem kui nädal varem (90tundi vs 38 tundi). Seega 53,4% ajast olid tunnihinnad üle 50 €/MWh.

Paljudel mittetiputundidel olid Estlinki hinnad madalamad kui Helsingi hinnapiirkonnas. Estlinki hinnapiirkonnas oli mittetiputundide keskmine hind 46,6 €/MWh, Helsingis pea kahe euro võrra kõrgem 48,5 €/MWh. Ka selle põhjuseks on, et öötundidel oli Soomes vähem Rootsi tuumaenergia pakkumist.

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid, 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 1,7% võrra 45,9 €/MWh. Tulevikulepingute hindade tõusu toetas saastekvootide hinnatõus 2011. aasta tulevikulepingutes 16,1 €/t tasemele (+2,9%).Viimasel ajal on saastekvootide hinnatõusule aidanud kaasa saastekvootide emiteerimise vähendamine. Toornafta tulevikutehingute hind langes reedel võrreldes nädal varasemaga 1% võrra tasemele 63,3 €/barrelist. Põhjamaade elektrihindade tulevikulepingute hinnatõusu toetasid ka probleemid tuumaenergiatootmisega Rootsis (hooldustööde periood kestab 44. nädala lõpuni) ning prognoosid, mille kohaselt hüdrobilanss lähiajal halveneb. Hüdroenergia annab aga Põhjamaades tunduvalt üle 50% elektritoodangust. Neljanda kvartali baasenergia tarne lepingu hind kerkis 3,2% võrra 51,7 €/MWh ja järgmise aasta esimese kvartali lepingu hind tõusis 1,9% võrra 52,0 €/MWh.

Baltikum: Veetase Daugavas kerkib ja hüdroenergia tootmine kasvab

Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 50,8 €/MWh-ni (47,3 €/MWh, +7,3%, +3,5 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 52,4 €/MWh (58,1 €/MWh, -9,9%, -5,7 €/MWh). Leedu elektrihinna vahe Estlinki hinnapiirkonnaga oli seega vaid 2,5 €/MWh. Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval 16 cm (nädal varem -68 cm; +84 cm).

Veetaseme tõus Daugavas võimaldas Lätis oluliselt rohkem hüdroenergiat toota kui nädal varem. Hüdroenergia tootmine Lätis kasvas eelmisel nädal 71,2% võrra 34,5 GWh-ni. Samas võrreldes kevadiste tasemetega on tootmine endiselt väike ja Läti peab oma elektri vajaduse katmiseks elektrit endiselt sisse ostma.

Eelmisel nädalal eksporditi Estlinki kaudu Soome 17,2 GWh (keskmiselt 102 MW, +47MW), mida oli 7,9 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 104 tunnil, neist 27 tunnil maksimaalselt (262 MW). Eksport oleks olnud ehk veidi suuremgi, kui nädalavahetusel ei oleks olnud mahupiiranguid elektrivoogamisel Eestist Soomesse, kuid enamikul tundidel, mil piirang kehtis, voogas elekter Soomest Eestisse. Eelmisel nädalal imporditi Soomest Eestisse elektrit 6,6 GWh (39 MW, -35 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas, oli 64 (nädal varem 97).

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 98,9 GWh (keskmiselt 589 MW, -46 MW) ning müüdi 109 GWh (651 MW, +36 MW).

Eelmise nädala langes keskmine õhutemperatuur Harkus 10,3 kraadile (nädal varem 14,1 kraadi, -3,8 kraadi).

Põhjala: Hüdroreservuaaride täitumine jätkub

Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 67,6% maksimumist (nädal varem 66,0%), Rootsis 74,9% (74,8%). Hüdroreservuaaride täitumisele on aidanud kaasa suurem sademeenergia hulk ja tavapärasest madalam hüdroenergia tootmine. Prognooside kohaselt aga hüdrobilanss, mis viimastel nädalatel on pidevalt paranenud, hakkab järgmistel nädalatel taas halvenema.

Tootmine Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega langes -7,7% võrra (2,15 TWh vs 2,33 TWh, -0,18 TWh). Soomes tõusis elektri tootmine nädalaga 1,10 TWh-lt 1,15 TWh (+0,06 TWh) ning Norras tõusis tootmine 1,97 TWh-lt 2,07 TWh-le (+0,10 TWh).

Soomes tarbimine tõusis eelmisel nädalal 0,01 TWh (1,43 TWh vs 1,41TWh). Tarbimine kasvas ka Norras (võrreldes nädal varasemaga 0,07 TWh) ning Rootsis (0,03 TWh). Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 1,9 kraadi võrra 11,8 kraadile. Helsingis langes õhutemperatuur 3,0 kraadi võrra 10,2 kraadile.

Tulevikutehingud: saastekvootide hind üle 16 €/t

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 45,9 €/MWh-st (45,1 €/MWh, +1,7%). Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 63,3 €/barrelist (64,0 €/barrel, -1,0%). Saastekvootide hind tõusis tasemele 16,1 €/t (15,6 €/t, +2,9%). Viimati oli saastekvootide hinnad üle 16 €/t taseme 21. juunil. Juulikuu lõpus käis saastekvootide hind ka alla 14 €/t – 26. juulil oli hinnaks 13,9 €/t. Viimasel ajal on saastekvootide hinnatõusule aidanud kaasa saastekvootide emiteerimise vähendamine. Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind tõusis 0,0% (76,0 €/t, nädal varem 75,9 €/t). Maagaasi hind tõusis 1,4%, 20,7 €/MWh (20,4 €/MWh, +0,3 €/MWh).

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind

Margus Vals