Uudised
Elektribörs: Läti ja Leedu ostusurve viis nädala keskmise hinna üle 100 €/MWh
Kõrged hinnad teisipäeval olid põhjustatud eelkõige viiest tunnist (kell 8-11 ja kell 12-14), mil elekter maksis 2000 €/MWh (31,3 krooni/kWh, maksimaalne hind, mis Nord Pool SPOTi süsteemis kujuneda saab). Lisaks sellele olid 100 €/MWh lähedased hinnad veel neljal tunnil. Tiputundide hinnaks kujunes teisipäeval 875,3 €/MWh (13,7 krooni/kWh). Elektri hinna kerkimine niivõrd kõrgele tasemele oli põhjustatud sellest, et Eestis tootmisvõimsused vähenesid ning turul ei olnud piisavalt pakkumisi, kuigi Lätis ja Leedus oli kasutamata tootmisvõimsusi märksa madalamate muutuvkuludega kui 2000 €/MWh.
Tootmine Eestis oli teisipäeval keskmiselt 305 MW suurem kui tarbimine Eestis. Lisaks imporditi ülikõrgete hindadega tundidel Soomest igal tunnil läbi börsi 252 MW (maksimaalne voog läbi börsi). Seega liikus elekter Eestist välja lõuna suunas (Lätti ja Leetu). Leedus olid teisipäeval nendel tundidel, mil Estlinkis olid 100-2000 €/MWh tunnihinnad, elektrihinnad börsil vahemikus 59,5-69,5 €/MWh. Loogiline oleks, et elekter oleks pidanud voogama hoopis lõunast Eestisse või siis oleks voog Eestist lõuna suunas pidanud olema väiksem ning hinnad Estlinki hinnapiirkonnas palju madalamad ja Leedus kõrgemad. Kuid kuna Baltimaades puudub ühine elektribörs, siis nii see ei olnud.
Teisipäevase ülikõrge hinna kujunemise põhjustest ja vajalikest sammudest, mida tuleks teha, et sarnaseid olukordi tulevikus vältida saab lugeda minu varasemast kommentaarist.
Mittetiputundide hinnad olid teisipäeval 48,7 €MWh ehk kõrgemad kui tavaliselt (kogu nädala mittetiputundide keskmine hind oli 44,9 €/MWh). See näitab, et elektrihinnad on pakkumiskoguste suhtes väga tundlikud ja tootmis- ja/või ülekandevõimsuste vähenemise tõttu võivad tiputundide hinnad tõusta ülikõrgetele tasemetele. Üle 1000 €/MWh hindasid on Nord Pool SPOTi erinevates hinnapiirkondades ka varem sellel aastal olnud. 8. jaanuaril maksis elekter 1000,0 €/MWh kolmel tunnil Soomes, Rootsis, kahes Norra hinnapiirkonnas ja ühes Taani hinnapiirkonnas. 22. veebruaril oli kolmel tunnil hind üle 1400 €/MWh ja kolmel tunnil üle 1000 €/MWh, siis olid ülikõrged hinnad samuti Soomes, Rootsis, kahes Norras hinnapiirkonnas ja ühes Taani hinnapiirkonnas.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid, 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 3,3% võrra tasemele 45,1 €/MWh. Veelgi suurema tõusu tegid läbi selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali tulevikulepingute hinnad, tõustes vastavalt 6,4% (50,1 €/MWh) ja 5,2% (51,0 €/MWh). Tulevikulepingute hindasid mõjutas eelmisel nädalal eelkõige saastekvootide kallinemine 1,5% võrra 15,6 €/MWh. 2011. aasta saastekvootide lepingu hind on kahe nädalaga tõusnud 5,5% võrra. Põhjamaade elektrihinda mõjutab oluliselt ka hüdroreservuaaride täitumine. Viimastel andmetel täitusid hüdroreservuaarid Norras veidi enam kui oodatud, kuid Rootsis tase prognoositud tõusu asemel hoopis langes. Nafta tulevikutehingute hind tõusis reedel 64,0 €/barrelist (nädalaga +2,9%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes nädalaga 1,2% (75,9 €/t). Maagaasi hind tõusis 1,1%, 20,4 €/MWh.
Baltikum: Leedu hinnad endiselt 60 €/MWh all
Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 47,3 €/MWh-ni (44,9 €/MWh, +5,4%, +2,4 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 58,1 €/MWh (57,9 €/MWh, +0,4%, +0,2 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -68 cm (nädal varem -77 cm; +9 cm).
Leedus eelmise nädala alguses ülikõrgeid hindu ei olnud ja hinnatõus jäi oluliselt alla tõusule Estlinkis ja Soomes. Samas nädala teisel poolel olid hinnad Estlinkis taas madalamad kui Leedus. Kolmapäevast pühapäevani oli Estlinki keskmine hind 47,4 €/MWh ehk 11,4 €/MWh madalam kui Leedu börsi keskmine hind 58,8 €/MWh.
Tootmine Eestis oli teisipäeval keskmiselt 305 MW suurem kui tarbimine Eestis. Lisaks imporditi ülikõrgete hindadega tundidel Soomest igal tunnil läbi börsi 252 MW (maksimaalne voog läbi börsi). Seega liikus elekter Eestist välja lõuna suunas (Lätti ja Leetu). Leedus olid teisipäeval nendel tundidel, mil Estlinkis olid 100-2000 €/MWh tunnihinnad, elektrihinnad börsil vahemikus 59,5-69,5 €/MWh. Loogiline oleks, et elekter oleks pidanud voogama hoopis lõunast Eestisse või siis oleks voog Eestist lõuna suunas pidanud olema väiksem ning hinnad Estlinki hinnapiirkonnas palju madalamad ja Leedus kõrgemad. Kuid kuna Baltimaades puudub ühine elektribörs, siis nii see ei olnud.
Teisipäevase ülikõrge hinna kujunemise põhjustest ja vajalikest sammudest, mida tuleks teha, et sarnaseid olukordi tulevikus vältida saab lugeda minu varasemast kommentaarist.
Mittetiputundide hinnad olid teisipäeval 48,7 €MWh ehk kõrgemad kui tavaliselt (kogu nädala mittetiputundide keskmine hind oli 44,9 €/MWh). See näitab, et elektrihinnad on pakkumiskoguste suhtes väga tundlikud ja tootmis- ja/või ülekandevõimsuste vähenemise tõttu võivad tiputundide hinnad tõusta ülikõrgetele tasemetele. Üle 1000 €/MWh hindasid on Nord Pool SPOTi erinevates hinnapiirkondades ka varem sellel aastal olnud. 8. jaanuaril maksis elekter 1000,0 €/MWh kolmel tunnil Soomes, Rootsis, kahes Norra hinnapiirkonnas ja ühes Taani hinnapiirkonnas. 22. veebruaril oli kolmel tunnil hind üle 1400 €/MWh ja kolmel tunnil üle 1000 €/MWh, siis olid ülikõrged hinnad samuti Soomes, Rootsis, kahes Norras hinnapiirkonnas ja ühes Taani hinnapiirkonnas.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid, 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 3,3% võrra tasemele 45,1 €/MWh. Veelgi suurema tõusu tegid läbi selle aasta neljanda ja järgmise aasta esimese kvartali tulevikulepingute hinnad, tõustes vastavalt 6,4% (50,1 €/MWh) ja 5,2% (51,0 €/MWh). Tulevikulepingute hindasid mõjutas eelmisel nädalal eelkõige saastekvootide kallinemine 1,5% võrra 15,6 €/MWh. 2011. aasta saastekvootide lepingu hind on kahe nädalaga tõusnud 5,5% võrra. Põhjamaade elektrihinda mõjutab oluliselt ka hüdroreservuaaride täitumine. Viimastel andmetel täitusid hüdroreservuaarid Norras veidi enam kui oodatud, kuid Rootsis tase prognoositud tõusu asemel hoopis langes. Nafta tulevikutehingute hind tõusis reedel 64,0 €/barrelist (nädalaga +2,9%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes nädalaga 1,2% (75,9 €/t). Maagaasi hind tõusis 1,1%, 20,4 €/MWh.
Baltikum: Leedu hinnad endiselt 60 €/MWh all
Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 47,3 €/MWh-ni (44,9 €/MWh, +5,4%, +2,4 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 58,1 €/MWh (57,9 €/MWh, +0,4%, +0,2 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -68 cm (nädal varem -77 cm; +9 cm).
Leedus eelmise nädala alguses ülikõrgeid hindu ei olnud ja hinnatõus jäi oluliselt alla tõusule Estlinkis ja Soomes. Samas nädala teisel poolel olid hinnad Estlinkis taas madalamad kui Leedus. Kolmapäevast pühapäevani oli Estlinki keskmine hind 47,4 €/MWh ehk 11,4 €/MWh madalam kui Leedu börsi keskmine hind 58,8 €/MWh.
Eelmisel nädalal eksporditi Soome 9,3 GWh (keskmiselt 55 MW, -14MW), mida oli 2,4 GWh võrra vähem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 71 tunnil, neist 10 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 12,6 GWh (75 MW, +23 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 97 (nädal varem 81). Nendest 10 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 106,6 GWh (keskmiselt 634 MW, +23 MW) ning müüdi 103 GWh (615 MW, -14 MW).
Eelmise nädala langes keskmine õhutemperatuur Harkus 14,1 kraadile (nädal varem 17,2 kraadi, -3,1 kraadi).
Põhjala: Rootsi hüdroreservuaaride tase langes
Hüdroreservuaaride tase Norras kasvas viimastel andmetel 66,0% maksimumist (nädal varem 65,3%), mida oli veidi enam kui analüütikute poolt oodatud 65,8%. Rootsis kahanes hüdroreservuaaride tase 74,8% (75,4%). Analüütikud ootasid 16 nädalat kasvanud hüdroreservuaaride järjekordset kasvamist 75,7%, seega langus oli pettumus.
Soomes tarbimine tõusis eelmisel nädalal 0,03 TWh (1,41 TWh vs 1,39TWh). Tarbimine kasvas ka Norras (võrreldes nädal varasemaga 0,06 TWh) ning Rootsis (0,04 TWh).
Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 3,4 kraadi võrra 13,7 kraadile. Helsingis langes õhutemperatuur 3,9 kraadi võrra 13,2 kraadile.
Tootmine Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega langes -2,6% võrra (2,33 TWh vs 2,39 TWh, -0,06 TWh). Soomes tõusis elektri tootmine nädalaga 1,02 TWh-lt 1,10 TWh (+0,08 TWh) ning Norras tõusis tootmine 1,80 TWh-lt 1,97 TWh-le (+0,17 TWh).
Tulevikutehingud: lähimate kvartalite tulevikulepingutes elektri hinnad üle 50€/MWh
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 45,1 €/MWh-st (43,7 €/MWh, +3,3%). Selle aasta neljanda kvartali tulevikulepingu hind tõusis tasemele 50,1 €/MWh (47,1 €/MWh, +6,4%) ja järgmise aasta esimese kvartali tulevikulepingute hinnad tõusid tasemele 51,0 €/MWh (48,5 €/MWh, +5,2%). Enne eelmise nädala lõppu oli üle 50€/MWh neljanda kvartali lepingute hind viimati 28. juunil ja 2011. aasta esimese kvartali leping 11. juulil. Tulevikulepingute hindasid mõjutas eelmisel nädalal eelkõige saastekvootide hinna tõus tasemele 15,6 €/t (15,4 €/t, +1,5%). 2011. aasta saastekvootide lepingu hind on kahe nädalaga tõusnud 5,5% võrra. Põhjamaade elektrihinda mõjutab oluliselt ka hüdroreservuaaride täitumine. Viimastel andmetel täitusid hüdroreservuaarid Norras enam kui oodatud, kuid Rootsis tase prognoosituid tõusu asemel hoopis langes. Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 64,0 €/barrelist (62,2 €/barrel, +2,9%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,2% (75,9 €/t, nädal varem 76,9 €/t). Maagaasi hind tõusis 1,1%, 20,4 €/MWh (20,2 €/MWh, +0,2 €/MWh).
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 106,6 GWh (keskmiselt 634 MW, +23 MW) ning müüdi 103 GWh (615 MW, -14 MW).
Eelmise nädala langes keskmine õhutemperatuur Harkus 14,1 kraadile (nädal varem 17,2 kraadi, -3,1 kraadi).
Põhjala: Rootsi hüdroreservuaaride tase langes
Hüdroreservuaaride tase Norras kasvas viimastel andmetel 66,0% maksimumist (nädal varem 65,3%), mida oli veidi enam kui analüütikute poolt oodatud 65,8%. Rootsis kahanes hüdroreservuaaride tase 74,8% (75,4%). Analüütikud ootasid 16 nädalat kasvanud hüdroreservuaaride järjekordset kasvamist 75,7%, seega langus oli pettumus.
Soomes tarbimine tõusis eelmisel nädalal 0,03 TWh (1,41 TWh vs 1,39TWh). Tarbimine kasvas ka Norras (võrreldes nädal varasemaga 0,06 TWh) ning Rootsis (0,04 TWh).
Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 3,4 kraadi võrra 13,7 kraadile. Helsingis langes õhutemperatuur 3,9 kraadi võrra 13,2 kraadile.
Tootmine Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega langes -2,6% võrra (2,33 TWh vs 2,39 TWh, -0,06 TWh). Soomes tõusis elektri tootmine nädalaga 1,02 TWh-lt 1,10 TWh (+0,08 TWh) ning Norras tõusis tootmine 1,80 TWh-lt 1,97 TWh-le (+0,17 TWh).
Tulevikutehingud: lähimate kvartalite tulevikulepingutes elektri hinnad üle 50€/MWh
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 45,1 €/MWh-st (43,7 €/MWh, +3,3%). Selle aasta neljanda kvartali tulevikulepingu hind tõusis tasemele 50,1 €/MWh (47,1 €/MWh, +6,4%) ja järgmise aasta esimese kvartali tulevikulepingute hinnad tõusid tasemele 51,0 €/MWh (48,5 €/MWh, +5,2%). Enne eelmise nädala lõppu oli üle 50€/MWh neljanda kvartali lepingute hind viimati 28. juunil ja 2011. aasta esimese kvartali leping 11. juulil. Tulevikulepingute hindasid mõjutas eelmisel nädalal eelkõige saastekvootide hinna tõus tasemele 15,6 €/t (15,4 €/t, +1,5%). 2011. aasta saastekvootide lepingu hind on kahe nädalaga tõusnud 5,5% võrra. Põhjamaade elektrihinda mõjutab oluliselt ka hüdroreservuaaride täitumine. Viimastel andmetel täitusid hüdroreservuaarid Norras enam kui oodatud, kuid Rootsis tase prognoosituid tõusu asemel hoopis langes. Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 64,0 €/barrelist (62,2 €/barrel, +2,9%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,2% (75,9 €/t, nädal varem 76,9 €/t). Maagaasi hind tõusis 1,1%, 20,4 €/MWh (20,2 €/MWh, +0,2 €/MWh).
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind