Elektribörs: Estlinki piirkonna hind püsib 40 €/MWh, Leedus hind teist nädalat järjest 60 €/MWh

16.08.2010
Keskmised hinnad tõusid tööpäevadel 6,5% võrra (42,8 €/MWh). Tiputundide keskmine hind tõusis 5,5% (46,8 €/MWh) ja mittetiputundide hind kerkis 7,7% võrra 38,9 €/MWh. Peamiseks tõusu põhjuseks oli öötundide kallim elektrihind. Madalaim hind oli tööpäevadel 29,0 €/MWh (nädal varem 18,9 €/MWh). Leedus olid hinnad endiselt oluliselt kõrgemad kui Eestis ja Soomes (44,1€/MWh). Keskmiseks hinnaks Leedus oli nädala sees 61,3 €/MWh.

Elektrihindade tõusule aitas kaasa tarbimise kasv ja madalate muutuvkuludega tuumaenergia tootmispiirangud Rootsis. Soomes, Rootsis ja Norras kasvas elektritarbimine kokku 0,25 TWh võrra 5,32 TWh-le (+4,8%). Viimati oli tarbimine nii suur kaheksa nädalat tagasi. Eestis kasvas tarbimine eelmisel nädalal 123,9 GWh-le (+3,9%).

Nädalavahetusel olid taas piirangud kaabliühenduses Eesti ja Soome vahel – reede õhtust pühapäevani oli voogamine läbi börsi piiratud osadel tundidel 70MW peale, osadel 143 MW peale (tavapärane 262 MW) ning laupäeval ja pühapäeval 9-17ni ei saanud elekter Soome üldse voogata. Soomes Eestisse voogamisele piiranguid ei olnud. Kaabliühenduse piirangutel elektri hinnale olulist mõju ei olnud, millest annab tunnistust see, et nädalavahetusel olid samad hinnad mõlemal pool Soome lahte 47 tunnil 48st.

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid, 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 1,2% võrra 43,2 €/MWh (nädal varem 42,7 €/MWh). Hinnatõusu toetas saastekvootide kallinemine 1,7% võrra tasemele 14,8 €/t. Toornafta hind langes 2,5% (62,7 €/barrel), kuna muret valmistasid makromajandusnäitajad USAs ja Hiinas.

Baltikum: nädala sees voogas elekter Soome, nädalavahetusel Soomest Eestisse

Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 43,3 €/MWh-ni (36,7 €/MWh, +17,9%, +6,6 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 59,8 €/MWh (63,8 €/MWh, -6,3%, -4,0 €/MWh). Kui üle-eelmisel nädalal oli Leedus ka tunde, mil elekter maksis üle 100 €/MWh, siis eelmisel nädalal oli kõrgeim hind 69,5 €/MWh. Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -72 cm (nädal varem -61 cm; -11 cm).

Eelmisel nädalal eksporditi Soome 20,4 GWh (keskmiselt 121 MW, +107MW), mida oli 18,0 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Enamusel tööpäeva tundidest (116 tunnil 120st) voogas elekter Eestist Soome. Kokku eksporditi elektrit Soome 129 tunnil, neist 36 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 3,0 GWh (18 MW, -93 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas, oli 39 (nädal varem 133). 93% impordist toimus nädalavahetusel ning nädalavahetusel voogas elekter Soomest Eestisse 35 tunnil.

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 90,5 GWh (keskmiselt 539 MW, +6 MW) ning müüdi 108 GWh (642 MW, +206 MW).

Eelmisel nädalal tõusis keskmine õhutemperatuur Harkus 20,9 kraadile (nädal varem 20,3 kraadi, +0,5 kraadi).

Põhjala: nõudlus kasvab, hüdroreservuaarid ajaloolistest tasemetest endiselt tunduvalt madalamad

Soomes tarbimine tõusis eelmisel nädalal 0,04 TWh (1,36 TWh vs 1,32TWh). Tarbimine kasvas ka Norras (võrreldes nädal varasemaga +0,09 TWh) ning Rootsis (+0,12 TWh). Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 1,2 kraadi võrra 18,4 kraadile. Helsingis langes õhutemperatuur 0,1 kraadi võrra 20,7 kraadile.

Tootmine Rootsis eelmisel nädalal langes -8,5% võrra (2,42 TWh vs 2,65 TWh, -0,22 TWh). Soomes tõusis elektri tootmine nädalaga 0,99 TWh-lt 1,00 TWh-le (+0,01 TWh) ning Norras tõusis tootmine 1,48 TWh-lt 1,75 TWh-le (+0,27 TWh).

Hüdroreservuaaride tase Põhjamaades tõusis. Norras olid hüdroreservuaarid viimaste andmete kohaselt 63,9% maksimumist (nädal varem 62,6%), Rootsis 75,3% (74,0%). Analüütikud ootasid Norra reservuaaride täitumist 63,3% tasemele ja Rootsis 75,6% tasemele, seega täitusid Norras reservuaarid oodatust veidi kiiremini (+0,9%) ja Rootsis veidi aeglasemalt (-0,3%). Hüdroreservuaarid Norras on kahe eelmise aastaga ja pikaajalise mediaaniga võrreldes palju madalamatel tasemetel. Norras oli eelmine aasta samal ajal hüdroreservuaaride tase 76,1%, üle-eelmisel aastal 85,5% ja pikaajaline mediaan 83,9%. Rootsis on hüdroreservuaaride täitumine olnud parem – hüdroreservuaarid on kõrgemal tasemel kui eelmine aasta samal ajal (69,3%) ja pea samal tasemel kui 2008. aastal (75,5%), kuid pikaajalisest mediaanist (84,0%) veel tunduvalt madalamal tasemel.

Tulevikutehingud: tulevikulepingute hindasid toetasid saastekvootide kallinemine

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 43,2 €/MWh-st (42,7 €/MWh, +1,2%). Pikemate lepingute hindasid aitas kergitada saastekvootide hinna tõus tasemele 14,8 €/t (14,6 €/t, +1,7%).

Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 62,7 €/barrelist (64,4 €/barrel, -2,5%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind tõusis 0,8% (76,0 €/t, nädal varem 75,4 €/t). Maagaasi hind langes 1,1%, 20,4 €/MWh (20,7 €/MWh, -0,2 €/MWh).

Nafta hinda kukutasid eelmisel nädalal teated USA tööjõu produktiivsuse languse kohta, Hiina tööstustoodangu kasvu aeglustumine ja USA föderaalreservi mure USA majanduskasvu suhtes, kütuste laovarude kasv USA-s ning töötu abiraha taotlejate arvu suurenemine (analüütikud ootasid kahanemist).

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind

Margus Vals, Eesti Energia Energiakaubanduse direktor