Elektribörs: keskmine hind kukkus 20 €/MWh võrra

26.07.2010
Elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas eelmine nädal langes keskmiselt 43,8 €/MWh-ni (nädal varem 64,5 €/MWh, -32,1%,-20,7 €/MWh).

Keskmise hinna suure languse põhjuseks olid ülikõrged tunnihinnad üle-eelmisel nädalal, mille põhjustasid eelkõige kaablimahtude piirangud (Venemaa ja Soome ning Rootsi ja Soome vahel) ja tootmise katkestus Soome tuumaelektrijaamas. Eelmisel nädalal üle 300 €/MWh tunnihindasid ei olnud - kõrgeim tunnihind oli 57,8 €/MWh (nädal varem 300,0 €/MWh), ka madalaim tunnihind oli väiksem kui nädal varem (25,8 €/MWh vs 35,0 €/MWh).

Soomet ja Rootsit ühendavas kaablis oli mahupiiranguid ka eelmise nädala teisipäeval (kella 11-17ni oli Rootsi-Soome suunal ülekandevõimsusi vähendatud 2000 MW-lt 1500 MW-le ja Soome-Rootsi suunal 1600 MW-lt 1100 MW-le). Kuna piirangud olid väikesemad kui nädal varem, siis need ei toonud kaasa Helsinki hinnapiirkonnas hinnatõusu. Eelkõige mõjutavad Helsinki hinnapiirkonna hindasid piirangud Rootsi-Soome suunal, kuna alates 4. juulist on elekter vooganud vaid Rootsist Soome. Selle põhjuseks on Venemaad ja Soomet ühendava kaabli piirangud. Venemaalt Soome voogab nimelt alates 4. juulist kuni 27. juuli kella 22ni tavapärase 1300 MW asemel vaid 400 MW.

Vaatamata Estlinki kaablipiirangutele (kaabli läbilaskevõime mahtu Eestist Soome eksportimisel on piiratud kella 5st kuni kella 22ni kuni 30. juuli kella 19ni läbi börsi 143 MW-le tavapäraselt 262 MW-lt) olid hinnad suurema osa ajast (135 tunnil 168st) mõlemal pool Soome lahte samad. Seejuures tiputundide hinnad olid Eestis veidi kõrgemad kui Soomes (47,2 €/MWh vs 47,1 €/MWh), kuid mittetiputundide hinnad olid madalamad (40,5 €/MWh ja 41,2 €/MWh). Estlinki hinnapiirkonna tiputundide hindade kõrgemad tasemed on tingitud madalate muutuvkuludega elektritootmisvõimsuste nappusest Balti riikides.

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis kukkusid, 2011. aasta baasenergia tarne* leping kukkus 42,1 €/MWh-st (43,5 €/MWh, -3,3%). Languses olid ka lähemate kvartalite lepingute hinnad. Selle aasta neljanda kvartali hind langes 2,9% 46,3 €/MWh. Kuid hind on kõrgem kui hetke süsteemihind Nord Pool Spotil (alla 45 €/MWh). Tulevikutehingute hinnalanguse põhjuseks on nii saastekvootide hinna langus tasemele 14,3 €/t (14,6 €/t, -1,7%) kui ka märjad ilmad Põhjalas, mis on võimaldanud hüdroreservuaare kasvatada oodatust kiiremini.

Baltikum: Estlinki hinnad Soomega enamus ajast samad

Helsinki hinnapiirkonnas langes keskmine elektri hind eelmisel nädalal 44,1 €/MWh-ni (60,7 €/MWh, -27,3%, -16,6 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 48,7 €/MWh (49,3 €/MWh, -1,2%, -0,6 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -36 cm (nädal varem -14 cm; -22 cm). Eelmisel nädalal langes keskmine õhutemperatuur Harkus 21,3 kraadile (nädal varem 23,8 kraadi, -2,5 kraadi).

Vaatamata Estlinki kaablipiirangutele (kaabli läbilaskevõime mahtu Eestist Soome eksportimisel on piiratud kella 5st kuni kella 22ni kuni 30. juuli kella 19ni läbi börsi 143 MW-le tavapäraselt 262 MW-lt) olid hinnad suurema osa ajast (135 tunnil 168st) mõlemal pool Soome lahte samad.

Eelmisel nädalal eksporditi Soome 14,0 GWh (keskmiselt 83 MW, +64MW), mida oli 10,7 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 115 tunnil. Soomest Eestisse imporditi elektrit 6,7 GWh (40 MW, -86 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas oli 53 (nädal varem 135).

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 106,1 GWh (keskmiselt 632 MW, +26 MW) ning müüdi 113 GWh (675 MW, +176 MW).

Põhjala: reservuaarid täitusid oodatust rohkem, temperatuurid andsid järele

Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 58,9% maksimumist (nädal varem 56,0%), Rootsis 68,5% (66,1%). Norras reservuaaride täitumist oodati 57,6% tasemele ning Rootsi reservuaaride täitumist 66,9% tasemele maksimumist.

Märjemad ilmad võimaldavad Rootsis rohkem hüdroenergiat toota, mis kajastus ka eelmise nädala tootmisnumbrites. Tootmine Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega tõusis 2,7% võrra (2,34 TWh vs 2,27 TWh, +0,06 TWh). Soomes langes elektri tootmine nädalaga 1,05 TWh-lt 1,04 TWh (-0,01 TWh) ning Norras langes tootmine 1,90 TWh-lt 1,78 TWh-le (-0,12 TWh). Norras seega eelistati tootmise asemel tõsta hüdroreservuaaride taset.

Õhutemperatuurid eelmisel nädalal langesid. Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 2,5 kraadi võrra 17,8 kraadile. Helsinkis langes õhutemperatuur 4,2 kraadi võrra 20,8 kraadile. Madalamad temperatuurid tõid kaasa ka väiksema tarbimise. Soomes tarbimine langes eelmisel nädalal -0,01 TWh (1,31 TWh vs 1,32TWh). Tarbimine kahanes ka Norras (võrreldes nädal varasemaga -0,02 TWh) ning Rootsi (-0,10 TWh).

Tulevikutehingud: hinnad langesid 42 €/MWh lähistele

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 42,1 €/MWh-st (43,5 €/MWh, -3,3%). Teisipäeval ja kolmapäeval olid hinnad ka alla 42 €/MWh (teisipäeval 41,3 €/MWh). Nii madalal olid 2011. aasta tulevikulepingute hinnad viimati selle aasta aprilli esimeses pooles.

Tulevikutehingute hinnalanguse põhjuseks on nii saastekvootide hinna langus tasemele 14,3 €/t (14,6 €/t, -1,7%) kui ka märjad ilmad Põhjalas, mis on võimaldanud hüdroreservuaare kasvatada oodatust kiiremini. Hüdroreservuaarid on aga endiselt tunduvalt madalamatel tasemetel – Norras 16,8% ja Rootsis 8,6% alla ajaloolise keskmise. Hoolimata madalamatele tasemetele peetakse praegust hüdroloogilist seisu rahuldavaks, kuna ka tarbimine on madal (tööstused ei ole saavutanud majanduskriisi eelseid tootmismahte).

Tulevikulepingute hindade langusele aitasid kaasa ka söe 2011. aasta tulevikulepingute hinna langus 0,4% (76,2 €/t, nädal varem 76,5 €/t) ning maagaasi hinna langus 1,1% võrra tasemele 20,2 €/MWh (20,5 €/MWh, -0,2 €/MWh). Samas nafta tulevikutehingute hind tõusis tasemele 64,0 €/barrel ( 61,9 €/barrel, +3,2%).

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Peeter Stamberg, Eesti Energia Energiakaubanduse analüütik