Uudised
Elektribörs: kaablipiirangud ja katkestused tootmises viisid elektri hinna üle 300 €/MWh
Elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas eelmine nädal tõusis keskmiselt 64,5 €/MWh-ni (nädal varem 44,9 €/MWh, +43,6%,+19,6 €/MWh).
Kõrgeimaks elektri tunnihinnaks Estlinki hinnapiirkonnas oli eelmisel nädalal 300,04 €/MWh (teisipäeval kell 12-13). Üle 300 €/MWh maksis elekter ka teisipäeval kell 10-11 (300,02 €/MWh). Ülikõrgete hindade põhjusteks olid Venemaa ja Soome vahelise kaabli piirangud (tavalise 1300 MW asemel 400 MW). Teisipäeval kella 6st kuni 17ni oli Rootsit ja Soomet ühendava kaabli kaudu võimalik Rootsist Soome eksportida tavapärase 2050 MW asemel 1003 MW. Tootmine Loviisa (485 MW) tuumaelektrijaamas Soomes oli katkestatud esmaspäeval alates kella 9:34st ning Baltikumis on võrreldes kevadise suurveega oluliselt vähem madalate muutuvkuludega tootmisvõimsusi.
Kokku oli selliseid tunde, mil elekter maksis üle 50€/MWh, eelmisel nädalal 79 (nädal varem 50). Miinimumhinnaks oli eelmisel nädalal 34,99 €/MWh.
Rekordiliselt kõrgete hindade ajal olid hinnad Estlinki ja Helsinki hinnapiirkonnas samad, kuid elekter voogas Soomest Eestisse. Import Soomest Eestisse läbi börsi oli eelmisel nädalal 21,2 GWh ehk üle 1000 korra rohkem kui nädal varem. Varasem suurim ühenädalane import Soomest oli 9,6 GWh (selle aasta 20ndal nädalal).
Eelmisel nädal oli mitmeid katkestusi Estlinki kaablis. Kaabel oli rivist väljas esmaspäeval 14:45st kuni 19:30ni ja 20:21st kuni 20:53ni, teisipäeval 13:53st 22:44ni, kolmapäeval 12:22-13:35 ja neljapäeval 12:54-15:00. Seega ei saanud nendel tundidel ka voogata ei Eestist ega ka Eestisse elekter, mis börsi kaudu voogama oleks pidanud. Ka ilma erakorraliste katkestusteta on Estlinki kaabli läbilaskevõime mahtu piiratud kella 5st kuni kella 22ni kuni 30. juuli kella 19ni. Eelpool toodud tundidel saab börsi kaudu Eestist Soome tavapärase 262 MW asemel voogata vaid 143 MW elektrit. Eelmise nädala rekordkõrgeid hindu Eestist Soome puudutav piirang ei mõjutanud, kuna kõrgete hindadega tundidel voogas elekter Soomest Eestisse.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta baasenergia tarne* leping langes 3,7% tasemele 43,5 €/MWh. Tulevikulepingute languse taga oli saastekvootide (-2,5%) ning kütuste hinnalangus (nafta -2,5%, süsi -1,5%, maagaas -9,8%). Saastekvootide hind oli kogu eelmisel nädalal allpool 15 €/t taset.
Baltikum: import Soomest rekordiline
Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 60,7 €/MWh-ni (49,1 €/MWh, +23,6%, +11,6 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 49,3 €/MWh (50,7 €/MWh, -2,6%, -1,3 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -14 cm (nädal varem 23 cm; -37 cm). Madala veetaseme tõttu Daugavas on regiooni suurima hüdroenergia tootja Läti hüdroenergia toodang alanenud 1400 MW-lt ca 500 MW-ni.
Eelmisel nädalal eksporditi Soome 3,3 GWh (keskmiselt 20 MW, -186MW), mida oli 31,2 GWh võrra vähem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 31 tunnil. Ekspordi mahte mõjutab varem välja toodud piirangud Estlinki kaablis.
Soomest Eestisse imporditi elektrit läbi börsi rekordilised 21,2 GWh (126 MW, +126 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas, oli 135 (nädal varem 2). Nendest 34 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 101,7 GWh (keskmiselt 605 MW, +21 MW) ning müüdi 84 GWh (499 MW, -291 MW).
Kogu Eesti elektritarbimine kasvas eelmisel nädalal 0,6% võrra 119,8 GWh (119,3 GWh). Tootmine kahanes 26,2% 160,8 GWh (217,7 GWh). Tarbimist toetasid kõrged õhutemperatuurid. Eelmisel nädalal tõusis keskmine õhutemperatuur Harkus 23,7 kraadile (nädal varem 21,4 kraadi, +2,4 kraadi).
Põhjala: katkestused tootmises vähendasid tootmist Rootsis ja Soomes
Tootmine Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega langes -5,4% võrra (2,27 TWh vs 2,41 TWh, -0,13 TWh). Soomes langes elektri tootmine nädalaga 1,06 TWh-lt 1,05 TWh (-0,01 TWh) ning Norras tõusis tootmine 1,84 TWh-lt 1,90 TWh-le (+0,06 TWh).
Rootsis seiskus tootmine eelmise nädala teisipäeval veidi peale 17:30 Oskarshamnsverketi tuumaelektrijaamas (1400 MW). Tootmist ei ole siiani käima saadud. Soomes oli oluline tootmise katkestus Loviisa tuumaelektrijaamas (485 MW), kus tootmist ei toimunud esmaspäeval kella 9:34st kuni teisipäeva kella 12:55ni. Lisaks sellele olid Põhjamaades äikesetormide tõttu mitmed elektrijaamad rivist väljas, paljuski seetõttu, et tormid olid elektriliine lõhkunud ning elektrit tarbijateni ei olnud võimalik viia. Norras toetasid tootmise kasvu sademed, mis võimaldasid rohkem hüdroenergiat toota.
Soomes tarbimine tõusis eelmisel nädalal 0,01 TWh (1,32 TWh vs 1,31TWh). Samas Rootsis tarbimine kahanes -0,09 TWh võrra. Soome tarbimist toetasid kõrged õhutemperatuurid.
Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 1,3 kraadi võrra 20,3 kraadile. Helsinkis tõusis õhutemperatuur 3,0 kraadi võrra 25,0 kraadile.
Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 56,0% maksimumist (nädal varem 54,0%), Rootsis 66,1% (65,1%). Norra hüdroreservuaaride täitumist oodati 55,5% maksimumist ja Rootsi hüdroreservuaaride täitumist oodati 66,3% maksimumist, seega kokkuvõttes reservuaaride täitumises üllatusi ei olnud.
Tulevikutehingud: hinnad langesid, saastekvoodid alla 15 €/t
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 43,5 €/MWh-st (45,2 €/MWh, -3,7%).
Saastekvootide hind langes tasemele 14,6 €/t (15,0 €/t, -2,5%) ning kogu eelmise nädala püsisid hinnad allpool 15 €/t. Tehnilise analüüsi seisukohalt olulisest tasemest langeti alla juba üle-eelmine nädal, kuid siis olid nädala esimesel poolel hinnad veel üle15 €/t.
Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 61,9 €/barrelist ( 63,6 €/barrel, -2,5%). Nafta hind andis võrreldes eelmise nädalaga järele, mil 4,5%st tõusu toetas USA nafta laovarude kahanemine ja IMF poolt tõstetud globaalse majanduskasvu prognoos.
Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,5% (76,7 €/t, nädal varem 77,9 €/t). Maagaasi hind langes 9,8%, 20,5 €/MWh (22,7 €/MWh, -2,2 €/MWh).
Nord Pooli elektrihinna suhtes valmistab turuosalistele endiselt muret hüdroloogiline olukord enne sügise saabumist. Tulevikulepingute likviidsus on juulis olnud madal ja ei oodata olulist paranemist ka augusti alguses.
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Kõrgeimaks elektri tunnihinnaks Estlinki hinnapiirkonnas oli eelmisel nädalal 300,04 €/MWh (teisipäeval kell 12-13). Üle 300 €/MWh maksis elekter ka teisipäeval kell 10-11 (300,02 €/MWh). Ülikõrgete hindade põhjusteks olid Venemaa ja Soome vahelise kaabli piirangud (tavalise 1300 MW asemel 400 MW). Teisipäeval kella 6st kuni 17ni oli Rootsit ja Soomet ühendava kaabli kaudu võimalik Rootsist Soome eksportida tavapärase 2050 MW asemel 1003 MW. Tootmine Loviisa (485 MW) tuumaelektrijaamas Soomes oli katkestatud esmaspäeval alates kella 9:34st ning Baltikumis on võrreldes kevadise suurveega oluliselt vähem madalate muutuvkuludega tootmisvõimsusi.
Kokku oli selliseid tunde, mil elekter maksis üle 50€/MWh, eelmisel nädalal 79 (nädal varem 50). Miinimumhinnaks oli eelmisel nädalal 34,99 €/MWh.
Rekordiliselt kõrgete hindade ajal olid hinnad Estlinki ja Helsinki hinnapiirkonnas samad, kuid elekter voogas Soomest Eestisse. Import Soomest Eestisse läbi börsi oli eelmisel nädalal 21,2 GWh ehk üle 1000 korra rohkem kui nädal varem. Varasem suurim ühenädalane import Soomest oli 9,6 GWh (selle aasta 20ndal nädalal).
Eelmisel nädal oli mitmeid katkestusi Estlinki kaablis. Kaabel oli rivist väljas esmaspäeval 14:45st kuni 19:30ni ja 20:21st kuni 20:53ni, teisipäeval 13:53st 22:44ni, kolmapäeval 12:22-13:35 ja neljapäeval 12:54-15:00. Seega ei saanud nendel tundidel ka voogata ei Eestist ega ka Eestisse elekter, mis börsi kaudu voogama oleks pidanud. Ka ilma erakorraliste katkestusteta on Estlinki kaabli läbilaskevõime mahtu piiratud kella 5st kuni kella 22ni kuni 30. juuli kella 19ni. Eelpool toodud tundidel saab börsi kaudu Eestist Soome tavapärase 262 MW asemel voogata vaid 143 MW elektrit. Eelmise nädala rekordkõrgeid hindu Eestist Soome puudutav piirang ei mõjutanud, kuna kõrgete hindadega tundidel voogas elekter Soomest Eestisse.
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta baasenergia tarne* leping langes 3,7% tasemele 43,5 €/MWh. Tulevikulepingute languse taga oli saastekvootide (-2,5%) ning kütuste hinnalangus (nafta -2,5%, süsi -1,5%, maagaas -9,8%). Saastekvootide hind oli kogu eelmisel nädalal allpool 15 €/t taset.
Baltikum: import Soomest rekordiline
Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 60,7 €/MWh-ni (49,1 €/MWh, +23,6%, +11,6 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 49,3 €/MWh (50,7 €/MWh, -2,6%, -1,3 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval -14 cm (nädal varem 23 cm; -37 cm). Madala veetaseme tõttu Daugavas on regiooni suurima hüdroenergia tootja Läti hüdroenergia toodang alanenud 1400 MW-lt ca 500 MW-ni.
Eelmisel nädalal eksporditi Soome 3,3 GWh (keskmiselt 20 MW, -186MW), mida oli 31,2 GWh võrra vähem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 31 tunnil. Ekspordi mahte mõjutab varem välja toodud piirangud Estlinki kaablis.
Soomest Eestisse imporditi elektrit läbi börsi rekordilised 21,2 GWh (126 MW, +126 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas, oli 135 (nädal varem 2). Nendest 34 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 101,7 GWh (keskmiselt 605 MW, +21 MW) ning müüdi 84 GWh (499 MW, -291 MW).
Kogu Eesti elektritarbimine kasvas eelmisel nädalal 0,6% võrra 119,8 GWh (119,3 GWh). Tootmine kahanes 26,2% 160,8 GWh (217,7 GWh). Tarbimist toetasid kõrged õhutemperatuurid. Eelmisel nädalal tõusis keskmine õhutemperatuur Harkus 23,7 kraadile (nädal varem 21,4 kraadi, +2,4 kraadi).
Põhjala: katkestused tootmises vähendasid tootmist Rootsis ja Soomes
Tootmine Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega langes -5,4% võrra (2,27 TWh vs 2,41 TWh, -0,13 TWh). Soomes langes elektri tootmine nädalaga 1,06 TWh-lt 1,05 TWh (-0,01 TWh) ning Norras tõusis tootmine 1,84 TWh-lt 1,90 TWh-le (+0,06 TWh).
Rootsis seiskus tootmine eelmise nädala teisipäeval veidi peale 17:30 Oskarshamnsverketi tuumaelektrijaamas (1400 MW). Tootmist ei ole siiani käima saadud. Soomes oli oluline tootmise katkestus Loviisa tuumaelektrijaamas (485 MW), kus tootmist ei toimunud esmaspäeval kella 9:34st kuni teisipäeva kella 12:55ni. Lisaks sellele olid Põhjamaades äikesetormide tõttu mitmed elektrijaamad rivist väljas, paljuski seetõttu, et tormid olid elektriliine lõhkunud ning elektrit tarbijateni ei olnud võimalik viia. Norras toetasid tootmise kasvu sademed, mis võimaldasid rohkem hüdroenergiat toota.
Soomes tarbimine tõusis eelmisel nädalal 0,01 TWh (1,32 TWh vs 1,31TWh). Samas Rootsis tarbimine kahanes -0,09 TWh võrra. Soome tarbimist toetasid kõrged õhutemperatuurid.
Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 1,3 kraadi võrra 20,3 kraadile. Helsinkis tõusis õhutemperatuur 3,0 kraadi võrra 25,0 kraadile.
Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 56,0% maksimumist (nädal varem 54,0%), Rootsis 66,1% (65,1%). Norra hüdroreservuaaride täitumist oodati 55,5% maksimumist ja Rootsi hüdroreservuaaride täitumist oodati 66,3% maksimumist, seega kokkuvõttes reservuaaride täitumises üllatusi ei olnud.
Tulevikutehingud: hinnad langesid, saastekvoodid alla 15 €/t
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 43,5 €/MWh-st (45,2 €/MWh, -3,7%).
Saastekvootide hind langes tasemele 14,6 €/t (15,0 €/t, -2,5%) ning kogu eelmise nädala püsisid hinnad allpool 15 €/t. Tehnilise analüüsi seisukohalt olulisest tasemest langeti alla juba üle-eelmine nädal, kuid siis olid nädala esimesel poolel hinnad veel üle15 €/t.
Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 61,9 €/barrelist ( 63,6 €/barrel, -2,5%). Nafta hind andis võrreldes eelmise nädalaga järele, mil 4,5%st tõusu toetas USA nafta laovarude kahanemine ja IMF poolt tõstetud globaalse majanduskasvu prognoos.
Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,5% (76,7 €/t, nädal varem 77,9 €/t). Maagaasi hind langes 9,8%, 20,5 €/MWh (22,7 €/MWh, -2,2 €/MWh).
Nord Pooli elektrihinna suhtes valmistab turuosalistele endiselt muret hüdroloogiline olukord enne sügise saabumist. Tulevikulepingute likviidsus on juulis olnud madal ja ei oodata olulist paranemist ka augusti alguses.
* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind