Elektribörs: kuumad ilmad tõid kuumad hinnad, kõrgeim tunnihind üle 65 €/MWh

12.07.2010
Elektri börsihind Eesti hinnapiirkonnas eelmine nädal tõusis keskmiselt 44,9 €/MWh-ni (nädal varem 41,5 €/MWh, +8,2%,+3,4 €/MWh).

Estlinki hinnapiirkonna likviidsus on väga hea. Eelmise nädala suurim kauplemismaht Estlinki hinnapiirkonnas oli 971 MW (8. juulil kell 8-9 Kesk-Euroopa aja järgi), samal tunnil oli tarbimine Eestis 870 MW. See, et kauplemismaht Estlinki hinnapiirkonnas on suurem kui kogu Eesti tarbimine, tõestab, et elektri hind börsil on sügav ning usaldusväärne ning likviidsust tehingute tegemiseks piisavalt.

Eelmise nädala keskmine ligi 45 €/MWh hind keset suve, mil nõudlust vähendab puhkuste periood, ei anna alust loota, et talvel hinnad hetke tasemetest madalamale peaks minema. Ajalooliselt on Põhjamaades elektrihind talvekuudel olnud kõrgemal kui suvel. Estlinki hinnapiirkonna hindu hoidsid börsi esimesel kuul all suurveed Lätis ning mai keskpaigast juunikuu keskpaigani suurveed Rootsis.

Kõrgeimaks elektri tunnihinnaks Estlinki hinnapiirkonnas oli eelmisel nädalal 65 €/MWh (kolmapäeval kell 11-12). Elektri tarbimise kasv tänu kuumadele ilmadele ja madalate muutuvkuludega hüdroenergia vähesusele nii Põhjalas kui Lätis viis miinimum elektri tunnihinna eelmisel nädalal 33,8 €/MWh (nädal varem oli miinimumhind 26,4 €/MWh).

Tiputundide hinnad kerkisid eelmisel nädalal keskmiselt 9,1% võrra 49,1 €/MWh, mittetiputundide hinnad tõusid 7,2% võrra 40,8 €/MWh. Selliseid tunde, mil elekter maksis üle 50 €/MWh, oli eelmisel nädala 50 (nädal varem 13).

Helsinki hinnapiirkonna hindasid (47,1 €/MWh, +4,3%) toetab lisaks kuumadele ilmadele ka kaabliühenduse piirangud Venemaaga. Tavapärase 1300 MW asemel on kuni 26. juuli kella 22ni võimalik Venemaalt importida 400MW. Kaabli läbilaskevõime vähenemine tähendab, et Venemaalt Soome saab iga tund voogata elektrit 900 MW vähem, mis on võrreldav praeguse Eesti tarbimisega tiputundidel (suurim tarbimine ühes tunnis oli eelmisel nädalal Eestis 914 MW).

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid. 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 45,2 €/MWh-st (44,6 €/MWh, +1,2%), seda vaatamata saastekvootide (15,0 €/t, -4,7%) hinna langusele aprilli keskpaiga tasemele. Tulevikulepingute hindasid toetas nafta hinna tugev tõus eelmise nädala kolmapäeval (+2,7%) ja neljapäeval (+1,7%). Kolmapäeval andsid nafta hinnatõusule hoogu sisse ootused, et naftavarud USAs langesid, neljapäevast tõusu toetas globaalse majanduskasvu prognoosi tõstmine IMFi poolt.

Baltikum: tarbimist toetas õhutemperatuuri tõus kolme kraadi võrra

Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 49,1 €/MWh-ni (47,1 €/MWh, +4,3%, +2,0 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 50,7 €/MWh (48,1 €/MWh, +5,3%, +2,6 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval 23 cm (nädal varem 39 cm; -16 cm). Läti hüdroenergia tootmine on tänu veetasemete alanemisele kahanenud tiputundidel 600 MW juurde ja paljudel tundidel ei toodeta hüdroenergiat üldse.

Eelmisel nädalal tõusis keskmine õhutemperatuur Harkus 21,4 kraadile (nädal varem 18,5 kraadi, +2,9 kraadi). Kõrged õhutemperatuurid tõstsid kogu Eesti elektritarbimist eelmisel nädalal 1,0% võrra 119,3 GWh (118,1 GWh). Planeeritud tarbimiseks oodati eelmisel nädalal 116,2 GWh.

Eelmisel nädalal eksporditi Eestist Soome 34,5 GWh (keskmiselt 206 MW, -30MW), mida oli 5,0 GWh võrra vähem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 166 tunnil, neist 98 tunnil maksimaalselt (262 MW). Import Soomest Eestisse toimus kahel tunnil ning kokku imporditi elektrit vaid 21 MWh (0 MW, -2 MW).

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 98,1 GWh (keskmiselt 584 MW, +107 MW) ning müüdi 133 GWh (789 MW, +79 MW).

Põhjala: Soomes tarbimine kasvas, Norra hüdroreservuaarid täitusid oodatust aeglasemalt

Soomes tarbimine tõusis eelmisel nädalal 0,06 TWh (1,31 TWh vs 1,25TWh). Tarbimine kahanes aga Rootsis (-0,05 TWh).

Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 0,4 kraadi võrra 19,0 kraadile. Helsinkis tõusis õhutemperatuur 2,8 kraadi võrra 22,1 kraadile.

Rootsis elektri tootmine eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega langes 4,5% võrra (2,41 TWh vs 2,52 TWh, -0,11 TWh). Soomes tõusis elektri tootmine nädalaga 1,01 TWh-lt 1,06 TWh (+0,05 TWh) ning Norras kasvas tootmine 1,80 TWh-lt 1,84 TWh-le (+0,04 TWh).

Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 54,0% maksimumist (nädal varem 51,5%). Norra hüdroreservuaarid täitusid aeglasemalt kui analüütikute prognoositud 55,0% maksimumist. Rootsis olid hüdroreservuaarid tasemel 65,1% (63,0%), mida oli veidi enam kui prognoositud 64,9%.

Tulevikutehingud: tulevikulepingute hinnad tõusid nafta hinna tõusule toetudes

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 45,2 €/MWh-st (44,6 €/MWh, +1,2%). Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 63,6 €/barrelist (60,8 €/barrel, +4,5%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 2,0% (78,4 €/t, nädal varem 79,9 €/t). Saastekvootide hind langes tasemele 14,95 €/t (15,7 €/t, -4,7%), alla 15 €/t kaubeldi 2011. aasta saastekvootide tulevikulepinguga viimati 18. aprillil. Saastekvootide hinna languse üheks põhjuseks on see, et elektritootjatel ei pruugi vaja minna kõiki kvoote, mis aprillis ja mais osteti. Siis tõusis saastekvootide hind 13 €/t tasemelt üle 16 €/t tasemele. Maagaasi hind langes eelmisel nädalal 0,2%, 22,7 €/MWh (22,7 €/MWh, 0,0 €/MWh).

Nafta hind tegi tugeva tõusu läbi eelmise nädala kolmapäeval ja neljapäeval, mil eurodes mõõdetult tõusis barreli hind Londonis vastavalt 2,7% ja 1,7% võrra.

Kolmapäeval avaldatud American Petroleum Institute'i raport näitas, et USA toornafta varud kahanesid 7,3 miljoni barreli võrra 351,8 miljoni barrelini. Analüütikud ootasid neljapäeval energeetikaministeeriumi poolt avaldatud nafta laovarude kahanemist 2 miljoni barreli võrra. Ametlik statistika näitas, et laovarud kahanesid ligi 5 miljoni barreli võrra. Laovarude kahanemise üheks põhjuseks oli orkaan Alex, mistõttu nafta tootmine ja transport Mehhiko lahes oli häiritud. Nafta hinna ralli põhjusteks oli aga lisaks laovarude kahanemisele ka globaalse nafta tarbimise prognoosi tõstmine USA energeetikaministeeriumi poolt. Sellel aastal oodatakse tarbimise kasvu võrreldes eelmise aastaga 1,9% võrra.

Nafta hinda toetas ka globaalse majanduskasvu prognoosi tõstmine IMFi poolt. IMF prognoosib maailma majanduskasvuks sellel aastal 4,6%, mis on 0,4 protsendipunkti enam kui aprillis avaldatud prognoosi kohaselt. Juhul kui selline majanduskasv saavutatakse, on tegemist suurima kasvuga alates 2007. aastast. Järgmise aasta kasvuks oodatakse 4,3% nagu ka aprillikuu raportis. Globaalset majanduskasvu veavad Brasiilia, Hiina ja India, samas võlakriis pärsib Euroopa kasvu.

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind

Peeter Stamberg, Eesti Energia Energiakaubanduse analüütik