Elektribörs: juuli algus viis elektrihinna üle 41 €/MWh

05.07.2010
Võrreldes eelmise nädalaga tõusis hind oluliselt seetõttu, et nädal varem oli tarbimine pühade tõttu madalam, mis kajastus ka madalamates tunnihindades. Kui üle-eelmisel nädalal oli madalaim tunnihind Estlinki hinnapiirkonnas 4,0 €/MWh, siis eelmisel nädalal oli madalaimaks hinnaks 26,4 €/MWh. Elektri kõrgeim hind oli 57,0 €/MWh (49,0 €/MWh).

Põhjamaade elektri hindu hoiab üleval madal hüdroenergia tootmine. Viimastel andmetel oli vee sissevool hüdroreservuaaridesse Norras 3,6 TWh, mis on normaalsest 2,7 TWh võrra madalam. Rootsis oli vee sissevool 2.4 TWh, mis on 0,8 TWh võrra normaalsest madalam. Estlinki hinnapiirkonnas oli eelmisel nädalal elektri hind keskmiselt 5,6 €/MWh madalam kui Helsinki hinnapiirkonnas (nädal varem 4,3 €/MWh madalam).

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid, 2011. aasta baasenergia tarne* leping langes -1,3% 44,6 €/MWh. Languse põhjuseks oli peamiselt nafta hinna langus. Nafta hind kukus üle 9% tasemele 60,8 €/barrelist, kuna muret valmistasid USA ja Hiina makromajandusnäitajad. Saastekvootide hind langes 0,4%, 15,7 €/t.

Baltikum: eksport Soome kasvas, import pea olematu

Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 47,1 €/MWh-ni (41,4 €/MWh, +13,9%, +5,7 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 48,1 €/MWh (44,8 €/MWh, +7,3%, +3,3 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval 39 cm (nädal varem 115 cm; -76 cm).

Eelmisel nädalal eksporditi Soome 39,5 GWh (keskmiselt 235 MW, +69MW) ehk 11,7 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Kokku eksporditi elektrit Soome 166 tunnil, neist 113 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 0,3 GWh (2 MW, -9 MW) ning elekter voogas Soomest Eestisse vaid kahel tunnil (nädal varem 18). Importi Soomest mõjutavad lähinädalatel oluliselt ka piiratud ülekandevõimsused Venemaalt Soome. Alates eelmise pühapäevast kuni 26. juuli kella 22-ni on import Venemaalt Soome maksimaalselt 400 MW tavapärase 1300 MW asemel, mis toetab Helsinki hinnapiirkonna hindasid.

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 80,1 GWh (keskmiselt 477 MW, +6 MW) ning müüdi 119 GWh (710 MW, +84 MW).

Juuni elektribörsil: kevadvete lõpp tõstis elektri hinda üle 10%

Juunikuus oli elektrihind Estlinki hinnapiirkonnas 38,5 €/MWh (mais 34,8 €/MWh, +10,4%, +3,6 €/MWh). Hinnatõusu üheks põhjuseks oli see, et maikuus hoidis hindu all hüdroenergia tootmine Lätis. Mai lõpuks said kevadised suurveed Daugavas otsa ja vähenes oluliselt ka hüdroenergia tootmine.

Juunikuu esimesel poolel hoidis öiseid hindu all suurvee saabumine Rootsi, mis tõi ka Eestisse kohati ülimadalad hinnad. Kui mais oli 56 tunnil elektri hind Estlinki piirkonnas alla 10€/MWh, siis juunis oli selliseid tunde vaid 12. Soojemad ilmad ja puhkuste perioodi algus tõi kaasa ka tarbimise vähenemise. Eestis vähenes tarbimine mais 791 MW-lt 720 MW-le ehk ligi 9% võrra.

Päevi, mil Estlinki hinnapiirkonnas oli päeva keskmine elektri hind kõrgem kui Helsinki hinnapiirkonnas oli juunis neli (ka maikuus oli selliseid päevi neli). Elektri import-eksport Soome ja Eesti vahel oli eelmisel kuul tagasihoidlikum kui mais. Eksport kahanes 17,9% 118,8 GWh-le, import kahanes 16,5% 19,2 GWh-le.

Põhjala: madal sademete hulk hoiab hindu üleval

Põhjamaade hinnad püsivad kõrgel kuna hüdroenergia tootmine on madalate sademete tõttu väike. Lisaks sellele, et vee sissevool hüdroreservuaaridesse oli Norras normaalsest 2,7 TWh ja Rootsis 0,8 TWh võrra madalam, on ka sademeenergia ajalooliste tasemetega võrreldes palju väiksem. Üle-eelmisel nädalal oli mõõdetud sademeenergia Rootsis ja Norras 1,8 TWh, mis on ajaloolisest keskmisest 1,4 TWh võrra madalam.

Vastavalt viimastele andmetele tõusis hüdroreservuaaride tase Põhjalas - Norras olid hüdroreservuaarid 51,5% maksimumist (nädal varem 48,8%) ja Rootsis 63,0% (60,2%).

Soomes kasvas elektri tarbimine eelmisel nädalal 0,09 TWh (1,24 TWh vs 1,15TWh). Rootsi kasvas tarbimine 0,03 TWh (2,21 TWh vs 2,17 TWh). Rootsis langes tootmine eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega 7,9% võrra (2,52 TWh vs 2,74 TWh, -0,22 TWh). Soomes kasvas elektri tootmine nädalaga 0,99 TWh-lt 1,01 TWh (+0,02 TWh).

Rootsis ja Norras tõusis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 3,2 kraadi võrra 18,7 kraadile. Helsinkis tõusis õhutemperatuur 3,1 kraadi võrra 19,2 kraadile.

Tulevikutehingud: nafta hinna kukkumine langetas tulevikulepingute hindu

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 44,6 €/MWh-ni (45,2 €/MWh, -1,3%). Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 60,8 €/barreli eest ( 67,0 €/barrel, -9,2%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 0,4% (79,9 €/t, nädal varem 80,2 €/t). Saastekvootide hind langes tasemele 15,7 €/t (15,7 €/t, -0,4%). Maagaasi hind tõusis 5,6%, 22,7 €/MWh (21,5 €/MWh, +1,2 €/MWh). Nafta hind langes kuna muret valmistab makromajanduse olukord USA-s ja Hiinas.

Analüütikutele valmistas pettumuse Hiina ostujuhtide indeksi oodatust suurem langus. Samuti oli pettumuseks avaldatud USA tööjõuraport mille kohaselt töökohtade arv juunis langes oodatust rohkem. Nafta hinna langusele aitas kaasa ka nädala keskel avaldatud raport mille kohaselt bensiini varud USA-s kasvasid, kuigi analüütikud ootasid varude kahanemist.

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind

Peeter Stamberg, Eesti Energia Energiakaubanduse analüütik