Elektribörs: elektrihinnal suur kõikuvus, Estlinki kõrgeim hind pea 59 €/MWh

21.06.2010
Elektrihinna kõikuvus oli nädala sees suur tingituna kõrgematest hinnatasemetest Põhjalas, mille põhjuseks oli vähenev hüdroenergia tootmine (üle-eelmine nädal oli sissevoog hüdroreservuaaridesse 63% tasemel normaalsest). Samuti oli häiritud tootmine kahes Rootsi tuumaelektrijaamas.

Pühade tõttu võivad hinnad sellel nädalal alaneda. Eesti hinnapiirkonda mõjutab ka sellel nädalavahetusel toimuvad hooldustööd Estlinki kaabliga, mistõttu Eestist Soome elekter voogata ei saa, samas Soomest Eestisse saab elekter voogata. Eelmisel nädalavahetusel voogas elektrit nädalavahetusel nii Eestist Soome kui ka vastupidi. Tuleval nädalavahetusel on tõenäoliselt elekter Eestis odavam kui Soomes, kuna neil tundidel, mil Eesti poolt oleks pakkuda Soome hindadest madalamat elektrit, elekter Soome ei pääse. Samas pääseb Eestisse odav Põhjala elekter nendel tundidel, mil tarbimine Põhjalas on madal.

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis olid eelmisel nädalal stabiilsed, kuid endiselt kõrgemad kui elektri hind hetkel. 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 0,5%, 46,8 €/MWh. Tulevikutehingute hindu lähikvartalitel ja järgmisel aastal hoiavad üleval eelkõige madalad hüdroreservuaaride tasemed. Kütuste hinnad olid eelmisel nädalal suhteliselt stabiilsed – nafta hind oli pea muutumatu, söe hind langes 1% võrra. Kõrge volatiilsusega gaasi hind tõusis 5,6%. Saastekvootide hind tõusis 0,9%.

Baltikum: eksport Soome enam kui kahekordistus

Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 44,2 €/MWh-ni (41,6 €/MWh, +6,4%, +2,7 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 44,3 €/MWh (44,0 €/MWh, +0,7%, +0,3 €/MWh). Veetase Daugaval oli pühapäeval Daugavpilsis 128 cm (nädal varem 155 cm; -27 cm).

Elektrihinnatõus oli tingitud tiputundide kõrgest hinnatasemest. Üle 50 €/MWh maksis elekter eelmisel nädalal 21 tunnil ning keskmine tiputundide hind oli 46,3 €/MWh (41,9 €/MWh, +10,7%, +4,5 €/MWh). Kuigi pühapäeva öösel oli ühel tunnil võimalik osta elektrit vaid paari euro eest megavati kohta, siis selliseid tunde, mil elekter maksis alla 20 €/MWh, oli eelmisel nädalal vaid viis.

Eelmisel nädalal eksporditi Soome 20,0 GWh rohkem kui nädal varem ehk 37,3 GWh (keskmiselt 222 MW, +119MW). Ekspordi mahtude kasvu põhjuseks oli see, et üle-eelmisel nädalal oli Estlink1 kaabel hoolduses - kolmapäeval ja neljapäeval ei vooganud elekter kokku 39 tunnil, laupäeval 11 tunnil ja pühapäeval üheksal tunnil. Kokku eksporditi elektrit eelmisel nädalal Soome 149 tunnil, neist 117 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 3,0 GWh (18 MW, -21 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas, oli 19 (nädal varem 33). Nendest 7 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 84,9 GWh (keskmiselt 505 MW, -1 MW) ning müüdi 119 GWh (709 MW, +138 MW).

Eelmise nädala langes keskmine õhutemperatuur Harkus 12,9 kraadile (nädal varem 13,0 kraadi, -0,1 kraadi).

Põhjala: stabiilne tarbimine, tootmine kahanes

Tarbimine oli eelmisel nädalal Põhjalas stabiilne. Soomes tarbimine langes eelmisel nädalal 0,03 TWh (1,37 TWh vs 1,40TWh). Tarbimine kahanes ka Rootsis (-0,03 TWh), kuid kasvas Norras (+0,03 TWh). Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 0,4 kraadi võrra 13,3 kraadile. Helsinkis tõusis õhutemperatuur 0,3 kraadi võrra 14,2 kraadile.

Tootmismahud Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega kahanesid -4,4% võrra (2,63 TWh vs 2,75 TWh, -0,12 TWh). Soome elektri tootmine kasvas nädalaga 1,13 TWh-lt 1,16 TWh (+0,02 TWh). Norras kahanes tootmine 1,64 TWh-lt 1,59 TWh-le (-0,05 TWh). Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 44,9% maksimumist (nädal varem 40,8%), Rootsis 56,3% (53,6%).

Tulevikutehingud: 2011. aasta hinda toetavad madalad hüdroreservuaarid

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 46,8 €/MWh-st (46,5 €/MWh, +0,5%). Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 67,2 €/barrelist ( 67,1 €/barrel, +0,0%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 1,0% (82,1 €/t, nädal varem 82,9 €/t). Saastekvootide hind tõusis tasemele 16,1 €/t (16,0 €/t, +0,9%). Maagaasi hind tõusis 5,6%, 22,7 €/MWh (21,5 €/MWh, +1,2 €/MWh).

2011. aasta lepingu hind on kõrgel tulenevalt selle aasta madalatest hüdroreservuaaride tasemetest Põhjalas, mistõttu on kõrge ka järgmise aasta esimese kvartali hind. Selle aasta sügisel jääb prognooside kohaselt Rootsi ja Norra hüdroreservuaaride täituvus 80-85% tasemele normaalsest. Kuna Rootsi ja Norra elektritootmisest suurem osa tuleb just hüdroenergiast, siis ajaloolistest tasemetest madalam hüdroreservuaaride tase mõjutab ka elektri hinda käesoleval aastal. 2010. aasta kolmanda ja neljanda kvartali tulevikulepingud kauplevad tasemetel 48,3 €/MWh ja 52,9 €/MWh. Eeldatavalt madalate hüdroreservuaaride tõttu on 2011. aasta esimese kvartali tulevikulepingute hind 53,9 €/MWh. Järgmise aasta kolmanda ja neljanda kvartali tulevikulepingute hinnad on aga juba 13-14% madalamatel tasemetel kui käesoleval aastal, vastavalt 42,2 €/MWh ja 45,5 €/MWh.

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Margus Vals, Eesti Energia Energiakaubanduse direktor