Iseteenindus

Elektribörs: Hooldustööd Estlinkis hoidsid elektrihinda all

14.06.2010
Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis langesid. 2011. aasta baasenergia tarne* leping langes 1,0%, 46,5 €/MWh, seda vaatamata nafta (+1,8%), söe (+0,3%) ning saastekvootide (+1,7%) hindade tõusule. Kütustest langes vaid gaasi hind (-0,5%), mis üle-eelmisel nädalal tõusis üle 10%. Elektri tulevikulepingute hinnad tegid suure languse läbi neljapäeval (2011. aasta leping kukkus 2,5% võrra), mille põhjuseks oli söe ja gaasi hindade langus, vastavalt 2,1% ja 3,1% võrra. Päevadel, mil kütuste hinnad tõusid, elektrihind sama kiiresti ei tõusnud. Tulevikulepingute hindasid võis allapoole tuua ka kolmapäeva pärastlõunal avaldatud andmed, mille kohaselt hüdroreservuaaride tase Põhjalas tõusis üle-eelmisel nädalal 45,6% tasemele (nädal varem 41,4%).

Baltikum: Estlinki hooldustööde tõttu oli elekter tunduvalt odavam kui Soomes

Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 41,6 €/MWh-ni (37,9 €/MWh, +9,6%, +3,7 €/MWh). Leedus kujunes keskmiseks hinnaks 44,0 €/MWh (41,3 €/MWh, +6,5%, +2,7 €/MWh). Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval 155 cm (nädal varem 126 cm; +29 cm), hüdroenergia tootmine ca 500 ja 700 MW vahel.

Kolmapäeval ja neljapäeval oli ühendus Eesti ja Soome vahel katkenud 39 tunnil järjest, kuna Estlink1 kaabel oli iga-aastases hoolduses. Ühenduse puudumine tähendas seda, et elekter ei saanud ei Soomest Eestisse ega ka vastupidi voolata, mis tõi kaasa suure hinnavahe Soome ja Eesti hindades. Katkestuse esimesel kahel tunnil olid hinnad Eestis kõrgemad kui Soomes (12,6 €/MWh ja 3,4 €/MWh), kuna odavat öist Põhjala elektrit ei vooganud Estlinki hinnapiirkonda. Ülejäänud kolmapäevase-neljapäevase katkestuse ajal olid hinnad Eestis palju madalamad – hinnavahe Soomega oli keskmiselt 14,2 €/MWh. Kohe peale ühenduse taastumist kadus ka hinnavahe Soomega.

Laupäeval olid katkestuse ajal hinnad keskmiselt 6,7 €/MWh madalamad ning pühapäevase katkestuse ajal 4,4 €/MWh madalamad.

Pühapäeva öösel, mil tarbimine väiksem, olid hinnad võrreldes Helsinkiga palju kõrgemad. Viiel tunnil olid hinnad Helsingis üle 10 €/MWh odavamad ning suurim vahe oli 26,8 €/MWh (06:00-07:00).

Nädala keskel ning nädalavahetusel toimunud Estlink1 kaabli hooldusel oli oluline mõju kogu nädala ekspordile-impordile. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 5,6 GWh vähem ehk 17,3 GWh (keskmiselt 103 MW, -34MW). Kokku eksporditi elektrit Soome 76 tunnil, neist 36 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 6,5 GWh (39 MW, -15 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest (läbi Soome Rootsi hüdroenergia) Eestisse voogas oli 33 (nädal varem 46). Nendest 12 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 85,1 GWh (keskmiselt 506 MW, +29 MW) ning müüdi 96 GWh (570 MW, +10 MW). Eelmisel nädalal tõusis keskmine õhutemperatuur Harkus 13,0 kraadile (nädal varem 12,3 kraadi, +0,7 kraadi).

Põhjala: temperatuuride väike muutus hoiab tarbimist stabiilsena

Soomes tarbimine kasvas eelmisel nädalal 0,02 TWh (1,40 TWh vs 1,38TWh). Tarbimine kahanes Norras (võrreldes nädal varasemaga -0,01 TWh). Tarbimise pea muutumatuks jäämise üheks põhjuseks on õhutemperatuuride vähene muutus. Rootsis ja Norras langes keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 1,0 kraadi võrra 13,7 kraadile. Helsinkis tõusis temperatuur 0,3 kraadi võrra 14,1 kraadini.

Tootmismahud Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega kahanesid 5,4% võrra (2,75 TWh vs 2,91 TWh, -0,16 TWh). Soomes langes elektri tootmine nädalaga 1,14 TWh-lt 1,13 TWh-le. Samas Norras kasvas tootmine 4,1% 1,64 TWh-le (1,57 TWh, +0,06 TWh). Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu, Norras olid hüdroreservuaarid 40,8% maksimumist (nädal varem 36,9%), Rootsis 53,6% (48,3%).

Kui paar nädalat on Rootsis, Soomes, Ida-Taanis ja Eestis öötundidel olnud kohati ülimadalad hinnad, siis eelmine nädal ülimadalate hindadega tööpäevi ei olnud. Selle taga oli osalt Rootsis ühe tuumaelektrijaama rivist välja minek, mis vähendas tootmisvõimsusi 473 MW võrra, samuti oli madal tuuleenergia tootmine Taanis.

Tulevikutehingud: tulevikulepingute hinnad liikusid kütustega eri suundades

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind langes 46,5 €/MWh-st (47,0 €/MWh, -1,0%). Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 67,1 €/barrelist ( 65,9 €/barrel, +1,8%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 0,3% (82,9 €/t, nädal varem 83,2 €/t). Saastekvootide hind tõusis tasemele 16,0 €/t (15,7 €/t, +1,7%). Kütustest tegi ainsana läbi languse maagaasi hind langedes 0,5%, 21,5 €/MWh (21,6 €/MWh, -0,1 €/MWh).

* baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Margus Vals, Eesti Energia Energiakaubanduse direktor