Elektribörs: Estlinki hinnapiirkonna hinda vedasid üles tiputundide hinnad

07.06.2010
Baltikumi hindasid paaril viimasel kuul all hoidnud Lätis energiatootmine oli eelmisel nädalal madalam kui nõudlus Lätis. Tootmisvõimsus oli parimetel tundidel 800 MW juures (kohati oli tootmine vaid 200 MW).

Teine kuu elektribörsil tõi kaasa Estlinki hinnapiirkonnas keskmiselt mõõduka hinnalanguse. Elektri keskmine hind mais oli 34,8 €/MWh (aprillis 35,8 €/MWh, -1,0 €/MWh, -2,7%). Hinnalangusele aitas kaasa nii tiputundide kui ka mittetiputundide hinnad kuu teises pooles, mil soojad ilmad tõid kaasa ühelt poolt tarbimise languse Põhjalas, teiselt poolt ka kevadveed, mis võimaldasid toota madalate muutuvkuludega hüdroenergiat.

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis tõusid, 2011. aasta baasenergia tarne* leping tõusis 1,4% võrra 47,0 €/MWh, mida mõjutasid kütuste hinnatõus. Nädala sees oli naftal nii tugevaid tõusu- kui languspäevi. Nädala kokkuvõttes jäi nafta eurodes mõõdetult nõrgalt plussi (+0,6%), söe ja gaasi hinnad kerkisid vastavalt 5,2% ja 10,5%.

Baltikum: Läti hüdroenergia tootmine ei kata Läti vajadust, Eestis ja Soomes hinnad 70% ajast samad

Helsinki hinnapiirkonnas tõusis keskmine elektri hind eelmisel nädalal 37,90 €/MWh-ni (36,90 €/MWh, +2,7%, +0,99 €/MWh). Leedus, kujunes keskmiseks hinnaks 41,27 €/MWh (47,64 €/MWh, -13,4%, -6,37 €/MWh).

Veetase Daugaval Daugavpilsis oli pühapäeval 126 cm (nädal varem 177 cm; -51 cm). Kevadvete kõrgtaseme ajal oli veetase üle 7,7 meetri. Veetaseme langus Daugavas tähendab seda, et eelmisel nädalal oli hüdroenergia tootmine Lätis tiputundidel all 700MW ning läbi nädala ei piisanud Läti elektri nõudluse rahuldamiseks Läti tootmisvõimsustest.

Hinnad Eestis ja Soomes olid 70% tundidest samad. Hindade tõusu nii Eestis kui ka Soomes vedas üles tiputundide hinnatõus - Eestis tõusid tiputundide hinnad 18,5% (45,2 €/MWh vs 38,1 €/MWh), Soomes 7,1% (46,1 €/MWh vs 43,1 €/MWh). Mittetiputundide hinnad Eesti hinnapiirkonnas tõusid 2,7% (29,5 €/MWh vs 28,7 €/MWh), Soomes langesid 3,4% (29,7 €/MWh vs 30,8 €/MWh).

Kuna Baltikumist odavat hüdroenergiat enam impordiks üle ei jää, siis ka eksport Eestist Soome kahanes. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 5,3 GWh vähem ehk 22,9 GWh (keskmiselt 136 MW, -31MW). Kokku eksporditi elektrit Soome 122 tunnil, neist 39 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 9,0 GWh (54 MW, +18 MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest (läbi Soome Rootsi hüdroenergia) Eestisse voogas oli 46 (nädal varem 41). Nendest 11 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).

Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 80,2 GWh (keskmiselt 478 MW, +153 MW) ning müüdi 94 GWh (560 MW, +104 MW).

Eelmisel nädalal tõusis keskmine õhutemperatuur Harkus 12,3 kraadile (nädal varem 9,4 kraadi, +2,9 kraadi).

Põhjala: tarbimine ja tootmine langemas

Soomes tarbimine langes eelmisel nädalal 0,06 TWh tootmisega pea samas mahus (1,38 TWh vs 1,44 TWh). Tarbimine oli kahanemas ka Norras (võrreldes nädal varasemaga -0,08 TWh) ning Rootsi (-0,06 TWh). Tarbimise langusele aitas kaasa tõusnud õhutemperatuur. Rootsis ja Norras kerkis keskmine õhutemperatuur eelmisel nädalal 4,3 kraadi võrra 14,7 kraadile. Vähenenud nõudluse tõttu on vähendatud ka tootmist. Tootmismahud Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega kahanesid -2,2% võrra (2,91 TWh vs 2,97 TWh, -0,06 TWh). Soomes langes elektri tootmine nädalaga 1,18 TWh-lt 1,14 TWh (-0,04 TWh) ning Norras kahanes tootmine 1,63 TWh-lt 1,57 TWh-le (-0,06 TWh). Hüdroreservuaaride tase Põhjalas tegi viimaste andemete põhjal läbi tõusu. Norras olid hüdroreservuaarid 36,9% maksimumist (nädal varem 32,6%), Rootsis 48,3% (38,5%).

Teine kuu elektribörsil: sula Põhjalas tõi hinnalanguse kuu teisel poolel

Elektri keskmine hind mais oli 34,8 €/MWh (aprillis 35,8 €/MWh, -1,0 €/MWh, -2,7%). Hinnalangusele aitas kaasa nii tipu kui ka mittetipu hindade langus. Tiputundide keskmine hind langes 1,9% (38,5 €/MWh vs 39,2 €/MWh), mittetiputundide keskmine hind taandus 3,8% (31,2 €/MWh vs 32,4 €/MWh). Mittetiputundide hinna languse taga oli peamiselt kuu keskpaigast kukkunud öised hinnad, mille põhjustasid soojemate ilmadega kaasnenud hüdroenergia tootmise kasv Põhjalas, eelkõige Rootsis. Mittetiputundide hinnad olid kuu teises pooles 29,2% madalamad kui esimeses pooles, tiputundide hinnad langesid samal perioodil 11,2% võrra.

Tulevikutehingud: tulevikulepingute hinnad tõusid kütuste hinnatõusule toetudes

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hind tõusis 47,0 €/MWh-st (46,3 €/MWh, +1,4%). Nafta tulevikutehingute hind oli reedel 65,9 €/barrelist (65,5 €/barrel, +0,6%). Reedel kukkus nafta hind üle 2,7%, kuna USAs loodi uusi töökohti maikuus vähem kui analüütikud prognoosisid. Üle 1% languse tegi nafta hind läbi ka eelmisel teisipäeval, siis valmistas muret Hiina ostujuhtide indeksi langus maikuus võrreldes aprilliga ning langus oli analüütikute oodatust suurem. Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind tõusis 5,2% (83,2 €/t, nädal varem 79,1 €/t). Söe hinda mõjutab oluliselt nõudlus Aasiast, eelkõige Hiinast. Deutsche Bank tõstis eelmisel nädalal söehinnasihte 2010. ja 2011. Jaapani majandusaastaks (lõpeb märtsis) vastavalt 15% ja 10% võrra. Saastekvootide hind tõusis tasemele 15,7 €/t (15,5 €/t, +1,6%). Maagaasi hind tõusis 10,5%, 21,6 €/MWh (19,6 €/MWh, +2,1 €/MWh).
Margus Vals
Eesti Energia Energiakaubanduse direktor