Uudised
Elektribörs: Öised hinnad Põhjalas langesid, tulevikulepingute hinnad stabiilsed
Soojad ilmad eelmisel nädalal suurendasid lume sulamist ja seega veevooge hüdroelektrijaamadesse. Rootsis suurenes hüdroreservuaaride tase viimastel andmetel 14%-lt maksimumist 18,8%-ni.Temperatuur Norra ja Rootsi piirkonnas oli keskmiselt (esmaspäevast laupäevani) 15,6 kraadi ehk 6,4 kraadi võrra soojem kui nädal varem samal perioodil (9,2 kraadi).
Tiputundide ajal olid hinnad Estlinki hinnapiirkonnas stabiilsed. Tööpäevadel kõikusid tipuhinnad vaid vahemikus 35,7-37,1 €/MWh (nädal varem 10,0-53,3 €/MWh).
Pikaajalisi hindasid Nord Poolis mõjutavad enam madalad hüdroreservuaaride tasemed ja ootused tarbimise kasvu kohta tulevikus, kui langevad kütuste (eelmisel nädalal nafta -8,8%, süsi -0,2%) ning saastekvootide (-5,1%) hinnad. Nord Pooli pikaajaliste tulevikutehingute hinnad 2011 SYS baasenergia lepingu näitel tõusid nädalaga 0,6% 45,3 €/MWh-ni. Hüdroreservuaaride tase on Norras ja Rootsis kokku allpool 65% pikaajalisest keskmisest tasemest ning koos Soomega on hüdroreservuaaride tase 23,8% maksimumist. Analüütikute prognooside kohaselt jäävad hüdroreservuaaride tasemed ka aasta lõpus allapoole 85% taset pikaajalisest keskmisest.
Import Soomest 21 tunnil maksimaalne
Eksport Soome kahanes eelmisel nädalal 6,8 GWh võrra 27,6 GWh-ni (keskmiselt 164 MW, -40MW). Kokku eksporditi elektrit Soome 117 tunnil, neist 95 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 9,6 GWh (57 MW, +22MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas, oli 51 (nädal varem 27). Nendest 21 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 35,1 GWh (keskmiselt 209 MW, +8 MW) ning müüdi 53,1 GWh (316 MW, -54 MW). Eelmise nädala soojad ilmad tõstsid keskmist õhutemperatuuri Harkus 15,3 kraadile (nädal varem 14,7 kraadi, +0,7 kraadi).
Põhjala: tarbimine väheneb, tootmine kasvab
Soojemad ilmad võimaldavad rohkem hüdroenergiat toota ning tarbimist vähendada. Tootmismahud Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega kasvasid 9,3% võrra (3,05 TWh vs 2,79 TWh, +0,26 TWh). Soomes vähenes elektri tootmine nädalaga 1,27 TWh-lt 1,08 TWh (-0,19 TWh) ning Norras kasvas tootmine 1,72 TWh-lt 1,74 TWh-le (+0,02 TWh).
Tiputundide ajal olid hinnad Estlinki hinnapiirkonnas stabiilsed. Tööpäevadel kõikusid tipuhinnad vaid vahemikus 35,7-37,1 €/MWh (nädal varem 10,0-53,3 €/MWh).
Pikaajalisi hindasid Nord Poolis mõjutavad enam madalad hüdroreservuaaride tasemed ja ootused tarbimise kasvu kohta tulevikus, kui langevad kütuste (eelmisel nädalal nafta -8,8%, süsi -0,2%) ning saastekvootide (-5,1%) hinnad. Nord Pooli pikaajaliste tulevikutehingute hinnad 2011 SYS baasenergia lepingu näitel tõusid nädalaga 0,6% 45,3 €/MWh-ni. Hüdroreservuaaride tase on Norras ja Rootsis kokku allpool 65% pikaajalisest keskmisest tasemest ning koos Soomega on hüdroreservuaaride tase 23,8% maksimumist. Analüütikute prognooside kohaselt jäävad hüdroreservuaaride tasemed ka aasta lõpus allapoole 85% taset pikaajalisest keskmisest.
Import Soomest 21 tunnil maksimaalne
Eksport Soome kahanes eelmisel nädalal 6,8 GWh võrra 27,6 GWh-ni (keskmiselt 164 MW, -40MW). Kokku eksporditi elektrit Soome 117 tunnil, neist 95 tunnil maksimaalselt (262 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 9,6 GWh (57 MW, +22MW) ning tundide arv, mil elekter Soomest Eestisse voogas, oli 51 (nädal varem 27). Nendest 21 tunnil oli import maksimaalne, mida Estlinki kaabel börsisüsteemi kaudu võimaldab (252 MW).
Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 35,1 GWh (keskmiselt 209 MW, +8 MW) ning müüdi 53,1 GWh (316 MW, -54 MW). Eelmise nädala soojad ilmad tõstsid keskmist õhutemperatuuri Harkus 15,3 kraadile (nädal varem 14,7 kraadi, +0,7 kraadi).
Põhjala: tarbimine väheneb, tootmine kasvab
Soojemad ilmad võimaldavad rohkem hüdroenergiat toota ning tarbimist vähendada. Tootmismahud Rootsis eelmisel nädalal võrreldes üle-eelmisega kasvasid 9,3% võrra (3,05 TWh vs 2,79 TWh, +0,26 TWh). Soomes vähenes elektri tootmine nädalaga 1,27 TWh-lt 1,08 TWh (-0,19 TWh) ning Norras kasvas tootmine 1,72 TWh-lt 1,74 TWh-le (+0,02 TWh).
Soomes jäi tarbimine pea samale taseme nagu nädal varem (1,40 TWh vs 1,42 TWh, -0,02 TWh), Norras kahanes tarbimine võrreldes nädal varasemaga 0,18 TWh võrra. Rootsi kohta olid kättesaadavad andmed esmaspäevast reede õhtuni, ning sellel perioodil langes tarbimine võrreldes nädal varem sama perioodiga 0,10 TWh võrra.
Baltikum: Hüdroenergia tootmine vähenemas
Soome tootmisvõimsuste vähendamisest ning tarbimise samale tasemele jäämisest olulisemaks oli Rootsis kasvanud tootmine ning elektri import Soome. Helsinki hinnapiirkonnas langes keskmine elektri hind eelmisel nädalal 35,0 €/MWh-ni (40,2 €/MWh, -13,1%, -5,3 €/MWh). Leedus, kus pühapäeval madalaid hindu ei olnud, kujunes keskmiseks hinnaks 41,0 €/MWh (43,1 €/MWh, -4,7%, -2,0 €/MWh). Esmaspäeva (24.05.2010) hommikul kell 10 oli hüdroenergia tootmine Lätis alla 900 MW, mis on paari nädala tagusest ca 150-200 MW vähem. Veetase Daugaval Daugavpilsis oli 276 cm (nädal varem 305 cm; -29 cm). Kevadvete kõrgtaseme ajal oli veetase üle 7,7 meetri.
Tulevikutehingud: hinnad stabiilsed vaatamata kütuste hindade langustele
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS*) hind tõusis 45,3 €/MWh-st (45,0 €/MWh, +0,6%). Käesoleva aasta kolmanda kvartali baasenergia tarnete** hind tõusis 4,9%, 47,9 €/MWh-le. Elektri tulevikulepingute hinnad tõusid vaatamata sellele, et kütuste ja saastekvootide hinnad eelmisel nädalal langesid. Nafta (Brent) tulevikutehingute hind oli reedel 62,0 eurol barrelist (67,9 €/barrel, -8,8%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 0,2% (77,4 €/t, nädal varem 77,6 €/t) ning saastekvootide hinnad langesid tasemele 15,2 €/t (16,0 €/t, -5,1%). Kütuste hinnalangusest olulisemaks peetakse oodatavat elektri tarbimise kasvu tulevikus ning hüdroreservuaaride madalaid tasemeid. Viimastel andmetel olid Norra hüdroreservuaarid 24% maksimumist (nädal varem 23,2%), Rootsis 18,8% (14%).
* Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Baltikum: Hüdroenergia tootmine vähenemas
Soome tootmisvõimsuste vähendamisest ning tarbimise samale tasemele jäämisest olulisemaks oli Rootsis kasvanud tootmine ning elektri import Soome. Helsinki hinnapiirkonnas langes keskmine elektri hind eelmisel nädalal 35,0 €/MWh-ni (40,2 €/MWh, -13,1%, -5,3 €/MWh). Leedus, kus pühapäeval madalaid hindu ei olnud, kujunes keskmiseks hinnaks 41,0 €/MWh (43,1 €/MWh, -4,7%, -2,0 €/MWh). Esmaspäeva (24.05.2010) hommikul kell 10 oli hüdroenergia tootmine Lätis alla 900 MW, mis on paari nädala tagusest ca 150-200 MW vähem. Veetase Daugaval Daugavpilsis oli 276 cm (nädal varem 305 cm; -29 cm). Kevadvete kõrgtaseme ajal oli veetase üle 7,7 meetri.
Tulevikutehingud: hinnad stabiilsed vaatamata kütuste hindade langustele
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS*) hind tõusis 45,3 €/MWh-st (45,0 €/MWh, +0,6%). Käesoleva aasta kolmanda kvartali baasenergia tarnete** hind tõusis 4,9%, 47,9 €/MWh-le. Elektri tulevikulepingute hinnad tõusid vaatamata sellele, et kütuste ja saastekvootide hinnad eelmisel nädalal langesid. Nafta (Brent) tulevikutehingute hind oli reedel 62,0 eurol barrelist (67,9 €/barrel, -8,8%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 0,2% (77,4 €/t, nädal varem 77,6 €/t) ning saastekvootide hinnad langesid tasemele 15,2 €/t (16,0 €/t, -5,1%). Kütuste hinnalangusest olulisemaks peetakse oodatavat elektri tarbimise kasvu tulevikus ning hüdroreservuaaride madalaid tasemeid. Viimastel andmetel olid Norra hüdroreservuaarid 24% maksimumist (nädal varem 23,2%), Rootsis 18,8% (14%).
* Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat