Elektribörs: Rootsist imporditud elekter tõi kaasa madalad hinnad Estlinkis

18.05.2010
Teiseks oluliseks sündmuseks oli Soome lühiajaliste hindade oluline kahanemine nädalavahetusel: laupäeva ja pühapäeva keskmine hind Soomes oli 23,8 €/MWh-ni.

Hinna kukkumise põhjus oli kombinatsioon pikkadest pühadest, mis algasid juba neljapäeval, ootustest kõrgemale sademetele ning temperatuuri soojenemisele – Rootsis ja Norras kasvas temperatuur 2 kraadi võrra. Laupäevased ja pühapäevased madalad (madalaim hind 0,28 €/MWh) Soome hinnad olid tehtud Rootsi turupiirkonna poolt, öötundidel eksportis Rootsi turupiirkond Soome ning Estlink turupiirkonda.

Kolmandaks langesid pikaajaliste tulevikutehingute hinnad 2011 SYS baasenergia lepingu näitel nädalaga 6% 45,0 €/MWh-st. Languse taga oli muutuvad vaated pikaajalisele hüdroreservuaaride tasemele ja naftahindade langus.

Nord Pool Estlink: Pühapäeval ostetud elektrist tuli 85% Põhjalast

Pühapäeval imporditi läbi Estlinki kaabli elektrit Soomest 20 tunnil (börsisüsteemis kasutatakse Kesk- ja Ida-Euroopa aega, mistõttu Nord Pool Spoti kodulehelt infot vaadates jäi üks tund ka laupäeva). Nendest 14 tunnil oli import Soomest maksimaalne (252 MW), mida Estlinki kaabel läbi börsi võimaldab. Hinnavahe oli pühapäeval ühel tunnil koguni üle 20 €/MWh kohta, kuid enamus tunde oli vahe alla 10 €/MWh. Kokku imporditi pühapäeval Soomest börsi kaudu 4,7 GWh ehk ligikaudu 85% kogu pühapäevasest ostetud kogusest Eesti hinnapiirkonnas.

Keskmiseks hinnaks Eesti hinnapiirkonnas oli pühapäeval 19,2 €/MWh, mis on madalaim keskmine hind börsil olemise ajal. Soomes oli pühapäeval keskmine hind 15,9 €/MWh. Soome hindasid mõjutas pühapäeval Rootsist tulnud import, mis viis Soomes hinnad üheks tunniks nulli lähedale (0,28 €/MWh). Eestis jäi eelmise nädala madalamaks hinnaks laupäeva öine 4,9 €/MWh. Nädala esimesel poolel olid hinnad Helsinki piirkonnas Eestist kõrgemad ja toimus eksport Soome. Pühapäevaste madalate hindade tõttu kahanes eksport Soome eelmisel nädalal 6,8 GWh võrra 34,4 GWh-ni (keskmiselt 205 MW). Soomest Eestisse imporditi elektrit 5,9 GWh (35MW). Nädalal 18 importi Soomest Eestisse ei toimunud.

Soojemate ilmade mõju ostude vähenemises veel ei kajastu

Eelmise nädala soojad ilmad tõstsid keskmist õhutemperatuuri Harkus 14,7 kraadile (nädal varem 5,4 kraadi). Tõusnud õhutemperatuur veel elektri ostumahtude alanemist Eesti hinnapiirkonnas kaasa ei toonud. Kokku osteti Eesti hinnapiirkonnas eelmisel nädalal elektrit 33,8 GWh (keskmiselt 201 MW, +13 MW) ning müüdi 62,2 GWh (370 MW, -63 MW).

Põhjala: tarbimine väheneb kiiremini kui tootmine

Hinnalangus Soomes oli tingitud kõrgetest tootmismahtudest Rootsis. Tootmismahud Rootsis jäid eelmisel nädalal üle-eelmisega samale tasemele (2,8TWh vs 2,8TWh), kuid tarbimine vähenes (2,4TWh vs 2,5TWh). Soomes vähenes tootmine nädalaga 1,4TWh-lt 1,3TWh, mis oli osaliselt põhjustatud tootmismahu vähendamisest Olkiluoto tuumaelektrijaama ühes plokis (645MW vs 860MW). Samas kahanes ka tarbimine Soomes pea samas mahus nagu tootmine (1,4TWh vs 1,5TWh). Tootmismahtu võimaldab Rootsis üleval hoida hüdroreservuaaride täitumine, seda tänu kõrgematele temperatuuridele ja sademetele: Rootsis suurenes hüdroreservuaaride tase 13,3%-lt maksimumist 14,0%-ni. Samas on hüdroreservuaarid Põhjalas endiselt madalal tasemel (Norras 23,2% maksimumist, Rootsis 14,0%) ning Norra hinnapiirkondades on kogu Nord Pooli kõrgeimad hinnad – pühapäeval, mil Rootsis, Soomes, Eestis ning Taani hinnapiirkondades olid hinnad 15,9-19,2 €/MWh, jäid Norras hinnad vahemikus 41,6-46,1 €/MWh.

Baltikum: Hüdroenergia tootmine stabiilne

Tänu pühapäevastele ülimadalatele hindadele langes keskmine elektrihind Helsinki hinnapiirkonnas eelmisel nädalal 40,2 €/MWh (-14,7%, -6,9 €/MWh). Leedus, kus pühapäeval madalaid hindu ei olnud, kujunes keskmiseks hinnaks 43,1 €/MWh (-0,6%, -0,2 €/MWh). Baltikumi hindasid Põhjala hindasid mõjutab endiselt Läti hüdroenergia tootmine, mis on endiselt suurem kui Läti sisemine nõudlus. Veetase Daugaval Daugavpilsis on stabiliseerunud 3 meetri juurde. Kevadvete kõrgtaseme ajal oli veetase üle 7,7 meetri.

Tulevikutehingud: hindasid vedasid alla kütuste hinnalangus

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS*) hind langes 45,0 €/MWh-st (-6,0%). Käesoleva aasta kolmanda kvartali baasenergia tarnete** hind langes 9%, 45,60 €/MWh-le. Tulevikulepingute hindasid tõid alla odavnenud kütuste hinnad ning ootused selle kohta, et Norra ja Rootsi hüdroreservuaaride tasemed enam ei alane vaid hakkavad tänu lume sulamisele täituma. Nafta (Brent) tulevikutehingute hind nädala esimesel poolel tõusis, kuid reedel toimunud hinnalanguse tõttu lõpetati nädal 84,0 dollaril barrelist (-1,6%). Söe 2011. aasta tulevikulepingute hind langes 5,6% (96,3 $/t). Kui kütuste hinnad langesid, siis saastekvootide tasude tõus 16,0 €/t (+0,7%) tulevikulepingute hindade langusele põhjust ei andnud.

* Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
Margus Vals
Energiakaubanduse direktor