Elektribörs: esimene kuu tõestas turu läbipaistvust, likviidsust ja integreeritust Põhjamaadega

03.05.2010
Eesti turu suhtelise väiksuse tõttu omas Läti suurvee alanemine hinnale olulisemat mõju kui Soomele ja Leedule, kus turumahud on suuremad. Elektri börsihind Eesti turupiirkonnas eelmine nädal tõusis keskmiselt 1,3%, ulatudes keskmiselt 34,7 €/MWh-ni (eelmine nädal 34,2 €/MWh). Lähinaabrite turgudel liikusid hinnad teises suunas - Helsinki piirkonnas langesid hinnad keskmiselt 4,4% ja Leedus langesid hinnad keskmiselt 3,6%.

Eesti elektribörs on tihedalt rahvusvaheliselt Põhjala börsiga integreeritud. Kokku osteti ja müüdi Estlink turupiirkonnas aprillis 441 GWh (613 MWh/h) elektrienergiat, mis ületab Eesti avatud turul olevate klientide tarbimist enam kui 200%. See näitab, et üle kahe kolmandiku Eesti börsipiirkonnas elektrienergiaga kaubeldud kogusest oli ülepiiriline kauplemine.

Turg rohujuure tasandil viitab Eesti ja Soome elektrihindade üha suurenevale ühtlustumisele. Kui kuu esimesel poolel oli hinnavahe Eesti ja Soome vahel 8,8 €/MWh, siis kuu teisel poolel kahanes vahe 7,1 €/MWh-ni. Viimasel viiel päeval on hinnavahe olnud vaid 2,7 €/MWh. Lähemas tulevikus on oodata hindade ühtlustumise jätkumist. Seda tendentsi toetab võrreldes aprilli algusega tõik, et lisaks tiputundidele on Eesti ja Soome börsidepiirkondade elektrihinnad ühtinud ka mittetiputundidel.

Tulevikutehingute hinnad on oluliselt kasvanud teist nädalat järjest, 2011. aasta baasenergia lepingu hind Nord Poolis on kasvanud 2 nädalaga 42,7 €/MWh-st 47,5 €/MWh-ni (+11%). Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (83,7 $/t, +3,4%) ja saastekvootide hinnad (15,9 €/t, +6,6%), samuti nõrgenenud ootused Põhjamaade hüdroreservuaaride kujunemise kohta 2010. aasta kevad-suvel.

Elektrienergia hinnad on äärmiselt kõikuvad, kuid hinnatipud ja -põhjad on sarnased

Veetase Daugaval Daugavpilsis on kahanenud võrreldes oma paarinädalataguse tipptasemega 726 cm 319 cm-ni ning voolumaht 3 447 m3/s 1 335 m3/s-ni. Veetaseme alanemine signaliseerib madala muutuvkulude ja vähejuhitava elektrienergia pakkumise vähenemist Balti piirkonnas.

Elektrihinna kõikumine kasvas veelgi, sest Estlink hinnapiirkonnas liikus elektrienergia hind vahemikus 16,6-51,4 €/MWh, nädal varem 20,0-50,5 €/MWh. Nord Pooli Helsinki piirkonnas kõikus elektrihind pea samas vahemikus kui Estlinkis - 16,6 ja 51,6 €/MWh vahel (20,0-55,5 €/MWh). Keskmine elektri hind oli Helsinki piirkonnas 40,8 €/MWh (42,7 €/MWh). Leedus oli keskmine hind eelmisel nädalal 35,9 €/MWh, kõikudes 26,1 ja 45,0 €/MWh vahel (nädal varem vastavalt 37,2, 25,5 ja 47,9 €/MWh).

Eksport Soome kahanes, import Soomest kasvas

Elekter ei liigu enam mitte vaid Eestist Soome, vaid ka Soomest Eestisse ning Soome mineva elektri kogus on vähenenud. Import Soomest toimus teisipäeva, neljapäeva, reede ja laupäeva öötundidel, mil üle 10 €/MWh hinnavahe nulliks taandus.

Eksport Soome kahanes 5,3 GWh võrra 35,7 GWh-ni (212 MWh/h). Soomest imporditi Eestisse elektrit teist nädalat järjest. Kui üle-eelmisel nädalal oli import tagasihoidlik 40,2 MWh, siis eelmisel nädal kokku 1,2 GWh (keskmiselt 7 MWh/h). Kokku osteti Eesti piirkonnas eelmisel nädalal elektrit 34,6 GWh (keskmiselt 206 MWh/h) ning müüdi 69,0 GWh (411 MWh/h).

Nord Poolis tulevikutehingute hinnad baasenergia tarnele* jätkuvalt tõusmas

Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hinnad on kasvanud 47,45 €/MWh-st (+7,1%).

Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (83,7$/t, +3,4%) ja saastekvootide hinnad (15,9 €/t, +6,6%), mida toetas mõõdukas nafta hinna tugevnemine (86,3 $/bbl, +0,2%). Lisaks kütuse- ja CO2 turule toetab Nord Pooli hindasid Norra ja Rootsi hüdroreservuaaride madal tase.

Norras on Nord Pool Spoti viimastel andmetel hüdroreservuaarid 22,8% ja Rootsis 12,4% tasemel maksimumist. Hüdroreservuaaride madalamale tasemele jäämist võrreldes eelmise aastaga näitavad ka madalamad lumevarud, mis on analüütikute andmetele tuginedes normaalsetest tasemetest pea poole madalamad.

Esimene kuu börsil - kõrge volatiilsus, lähinaabritest madalam hind

Elektri börsihind Eesti turupiirkonnas oli esimesel kauplemiskuul keskmiselt 35,79 €/MWh. Hindade kõikuvus oli suur - tipu- ja põhjahindade vahe oli 230%. Estlink hinnapiirkonnas liikus elektrienergia hind vahemikus 16,9-56,3 €/MWh. Nord Pooli Helsinki piirkonnas kõikus elektrihind 20,0 ja 56,3 €/MWh vahel. Keskmine elektri hind oli aprillis Helsinki piirkonnas 43,7 €/MWh. Eestist tunduvalt kõrgemat hinda Soomes mõjutasid madalad hüdroreservuaarid Norras ja Rootsis. Leedus oli keskmine hind eelmisel kuul 37,3 €/MWh, kõikudes 24,3 ja 58,1 €/MWh vahel. Balti piirkonnas hoidis elektri hinda all odav hüdroenergia Lätist, mille pakkumine seoses veetasemete alanemisega on juba langemas.

Kokku osteti Eesti piirkonnas eelmisel kuul elektrit 133,6 GWh (keskmiselt 186 MWh/h) ning müüdi 307,7 GWh (427 MWh/h).

Läbi Estlinki kaabli toimus suurem osa ajast eksport Soome, ning alles kuu viimastel päevadel tuli Soomest ka elektrit Eestisse. Eksport Soome oli kokku 175,2 GWh (243 MWh/h) ehk kaablit kasutati pea kogu kuu täismahus (maksimum läbi börsi 262 MWh/h), samas kui Soomest imporditi Eestisse kokku vaid 1,0 GWh (keskmiselt 1 MWh/h).

Sõnaseletusi: * baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Margus Vals
Eesti Energia energiakaubanduse direktor