Uudised
Elektri börsihind Eesti turupiirkonnas
Hindade kõikuvus on praegusel perioodil üsna suur, tipu- ja põhjahindade vahe on 150%. Tiputundide hinnad on endiselt tehtud Helsinki hinnapiirkonna hindade poolt, kokku oli elektrienergia hind eelmisel nädalal Estlink ja Helsinki hinnapiirkondades sama 32 tunnil 168-st.
Erandlikult oli Estlink hinnapiirkonna põhi tehtud Helsingi piirkonna elektripakkujate poolt, kui pühapäeva öösel oli nii Helsingi kui Estlink piirkonna hind kahel tunnil 20,0 €/MWh ja elekter voolas füüsiliselt Soomest Eestisse. Kokku olid madalad hinnad samad pühapäeval kella 02:00-st kuni 09:00-ni.
Veetase Daugaval Daugavpilsis on kahanenud võrreldes oma paarinädalataguse tipptasemega 726 cm 411 cm-ni ning voolumaht 3 447 m3/s 1 690 m3/s. Veetaseme alanemine signaliseerib madala muutuvkulude ja vähejuhitava elektrienergia pakkumise vähenemist Balti piirkonnas. Siiski seni kui Lätis toodetakse tunnipõhiselt hüdroenergiat enam kui Läti elektritarbijad tarbivad, survestab hüdroenergia elektrienergia börsihindasid Baltikumis alanemise suunas.
Teiseks lähiajal turuhinda mõjutavaks teguriks on Põhjala piirkond, kus öised elektrihinnad kukkusid samuti oluliselt alla seniseid põhjasid. Selline põranda kukkumine signaliseerib seda, et Põhjalas on võrreldes tarbimisega suurenemas odava muutuvkuluga elektripakkumise kaal. Kokkuvõttes on keskmist börsihinda alandavate faktorite mõju lähinädalatel veel suhteliselt tugev. Samuti annavad oma panuse kõrgenevad temperatuurid, mis kahandavad nõudlust.
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hinnad on kasvanud juba 44 €/MWh-st (+3,7%), toetudes toorainete hinnakasvule. Samuti mõjutavad 2011 hindasid suhteliselt stabiilsed, kuid madalad hüdroreservuaaride tasemed Põhjamaades.
Erandlikult oli Estlink hinnapiirkonna põhi tehtud Helsingi piirkonna elektripakkujate poolt, kui pühapäeva öösel oli nii Helsingi kui Estlink piirkonna hind kahel tunnil 20,0 €/MWh ja elekter voolas füüsiliselt Soomest Eestisse. Kokku olid madalad hinnad samad pühapäeval kella 02:00-st kuni 09:00-ni.
Veetase Daugaval Daugavpilsis on kahanenud võrreldes oma paarinädalataguse tipptasemega 726 cm 411 cm-ni ning voolumaht 3 447 m3/s 1 690 m3/s. Veetaseme alanemine signaliseerib madala muutuvkulude ja vähejuhitava elektrienergia pakkumise vähenemist Balti piirkonnas. Siiski seni kui Lätis toodetakse tunnipõhiselt hüdroenergiat enam kui Läti elektritarbijad tarbivad, survestab hüdroenergia elektrienergia börsihindasid Baltikumis alanemise suunas.
Teiseks lähiajal turuhinda mõjutavaks teguriks on Põhjala piirkond, kus öised elektrihinnad kukkusid samuti oluliselt alla seniseid põhjasid. Selline põranda kukkumine signaliseerib seda, et Põhjalas on võrreldes tarbimisega suurenemas odava muutuvkuluga elektripakkumise kaal. Kokkuvõttes on keskmist börsihinda alandavate faktorite mõju lähinädalatel veel suhteliselt tugev. Samuti annavad oma panuse kõrgenevad temperatuurid, mis kahandavad nõudlust.
Pikemate elektrienergiale tehtavate tulevikulepingute (Nord Pool 2011 SYS**) hinnad on kasvanud juba 44 €/MWh-st (+3,7%), toetudes toorainete hinnakasvule. Samuti mõjutavad 2011 hindasid suhteliselt stabiilsed, kuid madalad hüdroreservuaaride tasemed Põhjamaades.
Elektrienergia hinnad on äärmiselt kõikuvad, kuid hinnatipud ja -põhjad on sarnased.
Estlink hinnapiirkonnas liikus elektrienergia hind vahemikus 20,0-50,5 €/MWh, nädal varem 26,8-54,1 €/MWh. Nord Pooli Helsinki piirkonnas kõikus elektrihind 20,0 ja 55,5 €/MWh vahel (26,8-54,1 €/MWh). Keskmine elektri hind oli Helsinki piirkonnas 42,7 €/MWh (44,1 €/MWh). Leedus oli keskmine hind eelmisel nädalal 37,21 €/MWh, kõikudes 25,48 ja 47,87 vahel (nädal varem vastavalt 38,49, 25,58 ja 50,00 €/MWh).
Pühapäeval voolas esimest korda elektribörsi elekter Soomest Eestisse
Kokku osteti Eesti piirkonnas eelmisel nädalal elektrit 30,9 GWh (keskmiselt 180 MWh/h) ning müüdi 71,8 GWh (427 MWh/h). Eksport Soome kahanes 1,3 GWh võrra 41,0 GWh-ni (244 MWh/h). Esmakordselt alates 1. aprillist, mil tekkis kauplemine Eesti piirkonnas, toimus Soome-Eesti vahelises kaablis elektri import ehk elekter voolas Soomest Estlink piirkonda. Tavapäraselt on elekter voolanud Eestist Soome. Soomest imporditi Eestisse kokku 40,2 MWh.
Nord Poolis tulevikutehingute hinnad baasenergia tarnele* hüppasid 3,7% 44,3 €/MWh-st
Nord Pooli 2011. aasta forward-tehing süsteemihinnale** kerkis eelmisel nädalal 3,7% võrra 44,3€/MWh-ni. Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (81,0 $/t, +6,9%) ja saastekvootide hinnad (15,0 €/t, +3,7%), mille tõusu taga oli nafta hinna tugevnemine (86,1 $/bbl), +1,5%) ning kasvanud optimism majanduse tuleviku suhtes. Lisaks kütuse- ja CO2 turule toetab Nord Pooli hindasid Norra ja Rootsi hüdroreservuaaride stabiilne, kuid madal tase.
Sõnaseletusi: * baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind
Estlink hinnapiirkonnas liikus elektrienergia hind vahemikus 20,0-50,5 €/MWh, nädal varem 26,8-54,1 €/MWh. Nord Pooli Helsinki piirkonnas kõikus elektrihind 20,0 ja 55,5 €/MWh vahel (26,8-54,1 €/MWh). Keskmine elektri hind oli Helsinki piirkonnas 42,7 €/MWh (44,1 €/MWh). Leedus oli keskmine hind eelmisel nädalal 37,21 €/MWh, kõikudes 25,48 ja 47,87 vahel (nädal varem vastavalt 38,49, 25,58 ja 50,00 €/MWh).
Pühapäeval voolas esimest korda elektribörsi elekter Soomest Eestisse
Kokku osteti Eesti piirkonnas eelmisel nädalal elektrit 30,9 GWh (keskmiselt 180 MWh/h) ning müüdi 71,8 GWh (427 MWh/h). Eksport Soome kahanes 1,3 GWh võrra 41,0 GWh-ni (244 MWh/h). Esmakordselt alates 1. aprillist, mil tekkis kauplemine Eesti piirkonnas, toimus Soome-Eesti vahelises kaablis elektri import ehk elekter voolas Soomest Estlink piirkonda. Tavapäraselt on elekter voolanud Eestist Soome. Soomest imporditi Eestisse kokku 40,2 MWh.
Nord Poolis tulevikutehingute hinnad baasenergia tarnele* hüppasid 3,7% 44,3 €/MWh-st
Nord Pooli 2011. aasta forward-tehing süsteemihinnale** kerkis eelmisel nädalal 3,7% võrra 44,3€/MWh-ni. Tulevikutehingute hinnatõusu mõjutasid suurenenud söe (81,0 $/t, +6,9%) ja saastekvootide hinnad (15,0 €/t, +3,7%), mille tõusu taga oli nafta hinna tugevnemine (86,1 $/bbl), +1,5%) ning kasvanud optimism majanduse tuleviku suhtes. Lisaks kütuse- ja CO2 turule toetab Nord Pooli hindasid Norra ja Rootsi hüdroreservuaaride stabiilne, kuid madal tase.
Sõnaseletusi: * baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat
** Nord Pooli süsteemihind – Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind