Uudised
Eesti elektribörsi esimese kahe nädala tulemused
Suur hinnakõikuvus
Elektribörsi Eesti turupiirkonna hinnad on olnud sama kõikuvad nagu igal teisel kaasaegsel elektribörsil: elektrienergia hinnad on olnud ühe päeva sees kõikuvad. Tiputundide hinnad on enamasti 40-50 €/MWh vahel, mittetiputundidel maksis elektrienergia aprilli alguses üsna tihti alla 30 €/MWh-st.
Hetkel mõjutavad elektrienergia tunnihindasid peamiselt kaks tegurit: elektribörsi Eesti turupiirkonna tiputundide elektrienergia hinnad ei ole olnud kõrgemad Soome turupiirkonna hindadest, mittetiputundide hinnad on olnud sarnased Leedu börsi mittetiputundide hindadega.
2008. aastal oli Nord Pooli madalaima ja kõrgeima keskmise hinnaga kuu vahe ca 130% (mai 25.8 €/MWh, september 67.5 €/MWh). 2009. aasta oli võrreldes 2008. aastaga stabiilsem – aastasisene kõikuvus oli vaid 45% (septembris 28.6 €/MWh, jaanuaris 41.4 €/MWh).
Elekter voolab Baltimaadest Soome ja viib tiputundide hindasid ülesse
Tiputundidel toob elektrienergia hinda ülesse Soomest tulev nõudlus**, seda kinnitab nii hinnagraafik kui füüsilised elektrivood. Tunnihinna graafikust on näha, et Eesti turu maksimumhinnad on olnud piiratud Nord Pool Helsinki hinnapiirkonna hindadega.
Elektribörsi Eesti turupiirkonna hinnad on olnud sama kõikuvad nagu igal teisel kaasaegsel elektribörsil: elektrienergia hinnad on olnud ühe päeva sees kõikuvad. Tiputundide hinnad on enamasti 40-50 €/MWh vahel, mittetiputundidel maksis elektrienergia aprilli alguses üsna tihti alla 30 €/MWh-st.
Hetkel mõjutavad elektrienergia tunnihindasid peamiselt kaks tegurit: elektribörsi Eesti turupiirkonna tiputundide elektrienergia hinnad ei ole olnud kõrgemad Soome turupiirkonna hindadest, mittetiputundide hinnad on olnud sarnased Leedu börsi mittetiputundide hindadega.
2008. aastal oli Nord Pooli madalaima ja kõrgeima keskmise hinnaga kuu vahe ca 130% (mai 25.8 €/MWh, september 67.5 €/MWh). 2009. aasta oli võrreldes 2008. aastaga stabiilsem – aastasisene kõikuvus oli vaid 45% (septembris 28.6 €/MWh, jaanuaris 41.4 €/MWh).
Elekter voolab Baltimaadest Soome ja viib tiputundide hindasid ülesse
Tiputundidel toob elektrienergia hinda ülesse Soomest tulev nõudlus**, seda kinnitab nii hinnagraafik kui füüsilised elektrivood. Tunnihinna graafikust on näha, et Eesti turu maksimumhinnad on olnud piiratud Nord Pool Helsinki hinnapiirkonna hindadega.
Füüsilised elektrivood on aprilli esimese 14 päeva jooksul olnud selgelt Eestist Soome, Estlink kaabel on peaaegu igal tunnil olnud kogu elektribörsi kasutusse antud kaabliosa ulatuses Soome – Eesti suunal elektriga nii-öelda täidetud.
Lähitulevikus mõjutab öiseid elektrienergia hindasid enim Läti suurvesi
Seni, kui Läti hüdroenergia toodang (ca. 1300 – 1400 MW päeval) ulatub oluliselt üle Läti tarbimise (ca. 800 – 900 MW päeval), on Baltimaade elektribörsidel üsna tugev surve hinnale. Puhkepäevadel on Läti suurvee odava pakkumise mõju eriti tugev, nii ulatusid mitteäripäevade hinnad vaid 33 €/MWh-st.
Põhjamaade kogemus on näidanud siiani seda, et suurvee aeg tähistab üldjuhul aasta madalaima turuhinnaga perioodi. Kas see reegel domineerib Eesti turupiirkonnas – seda näitab aeg.
* Baasenergia tarne – selline tarne, kus igas tunnis ostetakse sama kogus elektrienergiat
** Täpsemalt vaata Nord Pool SPOT
Lähitulevikus mõjutab öiseid elektrienergia hindasid enim Läti suurvesi
Seni, kui Läti hüdroenergia toodang (ca. 1300 – 1400 MW päeval) ulatub oluliselt üle Läti tarbimise (ca. 800 – 900 MW päeval), on Baltimaade elektribörsidel üsna tugev surve hinnale. Puhkepäevadel on Läti suurvee odava pakkumise mõju eriti tugev, nii ulatusid mitteäripäevade hinnad vaid 33 €/MWh-st.
Põhjamaade kogemus on näidanud siiani seda, et suurvee aeg tähistab üldjuhul aasta madalaima turuhinnaga perioodi. Kas see reegel domineerib Eesti turupiirkonnas – seda näitab aeg.
* Baasenergia tarne – selline tarne, kus igas tunnis ostetakse sama kogus elektrienergiat
** Täpsemalt vaata Nord Pool SPOT