Eesti Energia 2009/10. majandusaasta üheksa kuu tulemused

27.01.2010
Eesti Energia 2009/10. majandusaasta üheksa kuu äritulud olid 7 360 miljonit krooni, kontserni ärikasumiks kujunes 1 406 miljonit krooni ja puhaskasumiks 1 186 miljonit krooni. Positiivselt mõjutas Eesti Energia majandustulemusi püsikulude langus. Majanduslangus ja sellest tingitud elektrimüügi mahu vähenemine on aga avaldanud negatiivset mõju.   Üheksa kuu majandustulemusi kommenteerides tõi Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik välja, et kontserni kasumlikkus suurenes vähenevate tulude tingimustes. „Jooksval majandusaastal langes kodumaine elektrimüük pidevalt, keskmiselt kaheksa protsenti kuus. Kontserni efektiivsuse ja kasumlikkuse säilitamiseks tuli meil astuda jõuliseid samme kulude kärpimiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks, " ütles Kaasik. Kontserni püsikulud vähenesid võrreldes 2008/09. majandusaasta üheksa kuuga 16,2 protsenti. Peamised muutused on toimunud seadmete ja rajatiste remondi- ja hoolduskuludes, tööjõukuludes ning transpordiga seotud kuludes. Madalamad tootmismahud on kaasa toonud ka kontserni muutuvkulude vähenemise, millest olulisim on langus CO2 heitekvootide kulus. Kaasiku sõnul avaldas Eesti Energia finantstulemustele positiivset mõju ka elektrienergia eksport naaberriikidesse: „Elektrienergia eksport Soome ja Lätti aitab kompenseerida kodumaise müügi ja tulude langust ning lubab meil investeerida Eesti elektrivõrkudesse ja kohalikku tootmisesse." Eesti Energia investeeris viimasel kuuel majandusaastal kokku 16,4 miljardit krooni ehk keskmiselt 2,7 miljardit krooni aastas. „Tänavusel raskel majandusaastal investeerisime üheksa kuuga 2,4 miljardit krooni," sõnas Kaasik. Investeeringud jaeäri valdkonnas moodustasid 772 miljonit krooni, kus 762 miljonit krooni kulus Eesti Energia Jaotusvõrgul uute liitumiste väljaehitamiseks ja võrgu töökindluse suurendamiseks. Elektri ja soojuse tootmise valdkonda investeeriti 1 004 miljonit krooni, millest  475 miljonit krooni Narva Elektrijaamadesse, sh väävlipuhastusseadmete paigaldamisse 248 miljonit krooni ja Aulepa Tuuleparki 181 miljonit krooni. Kütuste valdkonna investeeringud moodustasid 532 miljonit krooni, kus suurimaks investeeringuks (241 miljonit krooni) on uue Enefit tehnoloogial töötava õlitehase ehitamine. Eesti Energia kodumaine müük langes 2009/10. majandusaasta üheksa kuuga kaheksa protsenti ja moodustas 4 950 gigavatt-tundi (GWh) elektrienergiat. Äriklientidele müüdi jooksval majandusaastal 2 923 GWh elektrienergiat ehk 12,3 protsendi võrra vähem kui samal ajal aasta tagasi. Eraisikutele müüdi üheksa kuuga 1 163 GWh elektrit, mis on 0,2 protsenti vähem kui mullu. Eesti Energia müük võrguettevõtjatele moodustas 863 GWh, langedes 2,4 protsendi võrra. Soojusenergia müük moodustas üheksa kuuga 700 GWh, vähenedes 30,6 protsendi võrra võrreldes eelneva majandusaasta sama perioodiga. Peamiseks müügilanguse põhjuseks on Iru Elektrijaama müügi vähenemine. Eesti Energia eksport moodustas üheksa kuuga 1 450 GWh elektrienergiat. Madalam hind Põhjamaade elektrienergiabörsil Nord Pool on vähendanud müüki Soome 547 GWh võrra, mida on aga kompenseerinud suurem müük Lätti, mis kasvas 299 GWh. Müük Läti avatud turu klientidele näitas samuti jõudsat kasvu ja ulatus üheksa kuuga 270 GWh-ni, mis on 182 GWh rohkem kui eelmise majandusaasta üheksal kuul. Jätkuvalt on kasvamas ka Eesti Energia tütarettevõtte Enefit klientide arv Lätis – 2009. aasta detsembri seisuga oli Enefitil 116 suurklienti ehk 59 klienti rohkem kui aasta tagasi. Eesti Energia 2009/10. majandusaasta üheksa kuu üheks tähtsaimaks sündmuseks on Baltimaade võimsaima, Aulepa tuulepargi valmimine. Tegemist on Eesti Energia esimese suurema investeeringuga taastuvenergia arendamisse. Projekti kogumaksumuseks oli ligi 900 miljonit krooni, mis kaeti kontserni omavahendite arvelt. Aulepa tuulepargi võimsus on 39 megavatti (MW), tuulepargi aastane toodang on ca 100 GWh ehk 1,3 protsenti elektri lõpptarbimisest Eestis. Elektri ja soojuse tootmise valdkonna oluliseks sündmuseks on Narva Elektrijaamade kuni kahe uue elektrit tootva põlevkiviploki rajamise hanke käivitamine. Esimese energiaploki projekteerimine ja ehitamine Narva Elektrijaamade territooriumile hiljemalt 2015. aastaks on Eesti Energia lähituleviku suurim investeering. Lõpliku investeerimisotsuse langetab Eesti Energia eeldatavalt 2010. aasta lõpuks. Alates 2009. aasta septembrist alustasid Eesti Energia Narva Elektrijaamad kahes uues plokis koos põlevkiviga kuni kümne protsendi ulatuses biokütuste põletamist. Kütuste valdkonna üheks tähtsaimaks sündmuseks on Eesti Energia uue Enefit tehnoloogial töötava õlitehase komponentide ehitamisega alustamine ning komponentide tarnelepingute sõlmimine Outoteci ja Siemensiga. Uus õlitehas valmib 2011. aastal ja hakkab kasutama senisest keskkonnasõbralikumat, töökindlamat ja suurema ühikvõimsusega Enefit-tehnoloogiat. Eesti Energia toodete ja teenuste müük jätkas kasvu. Mobiilse interneti-teenuse KÕU kasutajate arv on kasvanud üle 25 000. Detsembri lõpu seisuga oli Rohelise Energiaga liitunud ligikaudu 1700 klienti ning aastapõhine lepingute müügimaht saavutas 25 gigavatt-tundi. Lisaks hakkas Eesti Energia pakkuma elektritööde teenust, hoonete energiamärgist, energiaauditi ja termoülevaatust. Eesti Energia maksis omanikule dividende 2008/09. majandusaasta puhaskasumi ulatuses ehk 1,36 mld krooni. Dividendid maksti välja 2009. aasta septembris (324 mln krooni) ja novembris (1 036 mln krooni). Eesti Energia kontserni majandustulemustes on konsolideeritud kütuste ning elektri- ja soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga tegelevate ning muid teenuseid osutavate tütarettevõtete tulemused. Eesti Energia majandusaasta algas 2009. aasta 1. aprillil ning kestab käesoleva aasta 31. märtsini. Majandustulemused ja ettevõtte tegutsemiskeskkond on lähemalt kirjeldatud üheksa kuu vahearuandes, mis on kättesaadav Eesti Energia kodulehel alates 29. jaanuarist 2010. Marina Bachmann
Pressiesindaja
Eesti Energia AS
Tel: +372 71 51 218
GSM: + 372 56 456 600
marina.bachmann@energia.ee
www.energia.ee/press