Elektrituru kommentaar: Hinnaolukord Soomest Leeduni

08.01.2010
Turuhinnad Leedus on aasta esimesed seitse päeva olnud muutlikud. Kui uusaastaööl maksis Leedus elekter keskmiselt 20 €/MWh, siis teisel päeval 30 €/MWh ning 8. jaanuaril keskmiselt juba ligi 52 €/MWh, esimese kaheksa päeva elektrienergia hind Leedu elektribörsil oli 36.2 €/MWh*. Eesti Energia jaemüügi keskmine hind on Eesti reguleeritud turul** 30.4 €/MWh, suletud turu hulgihind Narva Elektrijaamadest 29.4 €/MWh. Teiseks võrdluseks on meie lähima elektrituru NordPool Soome hinnapiirkond, kus uue aasta esimestel päevade elektrienergia hind oli 90.1 €/MWh. Soomes 90, Eestis 29, Leedus 36 €/MWh - millest sellised käärid?

Soomes on elektriturg tegutsenud juba üle kümne aasta, hind moodustub igapäevase nõudmise ja pakkumise tasakaalupunktis. Selle tulemusel on Soome elektrituru hinnad üsna kõikuvad. 2007. aasta keskmiselt 30 €/MWh hinnatasemelt kasvas 2008. aastal keskmine hind Soomes koos nafta hindade tõusuga 51 €/MWh-ni. Seevastu 2009. keskmine hind oli aga 37 €/MWh.

Eelmises detsembris alanud külmalaine, kallinenenud söe- ning gaasihinnad, alanenud hüdroreservuaaride tase Norras ning probleemid elektriülekandeliinide ning elektrijaamade avariidega on viinud aga tänaseks NordPooli Helsinki piirkonna hinna aastakeskmisest oluliselt kõrgemale.

Leedu elektribörsi hind on kombinatsioon elektribörsi avanemise uudsusest, kus nii pakkujad kui ostjad kohanevad uue süsteemiga, olulisest Vene importelektri mõjust ning subsideeritavast gaasielektrist. Esimestel päevadel on Leedu ülekandevõrgu operaatori Litgridi andmetel öösel üle Valgevene ülekandeliinide Venemaalt elektrienergiat suurtes kogustes importinud. Leedu ülekandevõrgu informatsiooni kohaselt moodustab import keskmiselt enam kui kolmandiku Leedu nõudlusest.

Leedu kasutab importelektrit nii sisenõudluse katmiseks kui Kruonise pumpelektrijaama veereservuaaride täitmiseks ning elektrienergia ekspordiks Soome. Aasta esimeste päevade tiputundidel on Leedu piirkonda iseloomustanud pumpelektrijaama kasutamine ning madala kasuteguriga, kõrge muutuvkuluga, kuid subsideeritud gaasil põhineva Elektrine elektrijaamast elektri tootmine.

Lähinädalatel on Soomes külmade tõttu oodata sesoonselt kõrgeid elektrihindasid, Leedu turul jätkub tasakaalu otsimine külmade ilmade, Leedust Soome eksportimise võimaluste, subsideeritud elektritootmisvõimsuste võimsuspakkumiste ning majanduslangusest räsitud majanduse nõudluse vahel.

Balti elektrituru lähim läbipaistev referents on NordPooli Helsingi piirkond. Perspektiivis konvergeeruvad Eesti, Läti ja Leedu avatud turuosade elektrienergia hinnad mahult enam kui kolm korda suurema Soome turu hindadega.

* Elektrienergia hindasid noteeritakse Euroopa elektriturgudel (näiteks: Põhjamaade elektriturg NordPool, Saksamaal EEX, jne.) eurodes ühe megavatt-tunni kohta (€/MWh). Selleks, et leida elektrienergia hind sentides kilovatt-tunni kohta, tuleb €/MWh väljendatud hind läbi korrutada 15.6466 ning jagada kümnega. Näiteks: 36.2 €/MWh elektrienergia hind on ekvivalentne 56.6 s/kWh elektrienergia hinnaga.

** Seisuga 07.01.2010 ostab üle 99% Eesti kliente elektrienergiat suletud turul. Suletud turu elektrihinda reguleerib Konkurentsiamet.

Elektrienergia hind - aktiivenergia hind, mis ei sisalda võrgutasusid. Võrgutasude suurus ei sõltu aktiivenergia tootjatest ning lisanduvad igas riigis ja võrgupiirkonnas (näiteks Jaotusvõrk või Fortum Elekter Viimsis) aktiivenergia hinnale ning erinevad vastavalt võrguettevõtja hinnakirjale.
Margus Vals
Eesti Energia energiakaubanduse direktor