Elektribörs: Eesti hinnapiirkonnas hinnad 49 €/MWh lähedal, Soome I kvartali tulevikulepingute hinnad üle 57€/MWh

16.11.2010
Hinnad olid eelmisel nädalal Eestis ja Soomes samad 70% ajast (üle-eelmisel nädalal 73% ajast). Mitte ühelgi tunnil ei olnud elektrienergia hind Eestis kõrgem kui Soomes. Eesti keskmised hinnad olid Soome hindadest eelmisel nädalal 1,3 €/MWh madalamad (nädal varem 0,9 €/MWh madalamad) tulenevalt madalametest hindadest eelkõige mitte-tipu tundidel. Tiputundidel olid hinnad keskmiselt 51,4 €/MWh (Soomes 51,5 €/MWh), mitte-tipu tundidel 46,0 €/MWh (Soomes 48,5 €/MWh).

Elektrienergia börsihind Leedus oli eelmisel nädalal keskmiselt 1,9 €/MWh madalam kui Eestis (nädal varem 0,1 €/MWh kallim). Võrreldes Eestiga olid Leedus nii tiputundide (49,7 €/MWh) kui ka mitte-tiputundide (43,8 €/MWh) hinnad madalamad. See näitab, et elektri pakkumine on Balti riikides suurenenud ja mitte-tiputundidel on hinnad madalamad kui Põhjamaades. Elektripakkumine kasvas nii Eestis kui ka Lätis. Lätis kasvas tootmine eelkõige kütustest elektrit tootvates jaamades, kuid tootmine suurenes ka hüdroenergiast.

Keskmise hinna üheks tõusu põhjuseks Eesti hinnapiirkonnas oli suurenenud tarbimine Põhjamaades, mis tõstis elektri hindasid Põhjamaades. Madalamad õhutemperatuurid tõstsid elektri tarbimist ka Eestis, kus elektri avatud ja suletud turu kogutarbimine kasvas eelmisel nädalal 4,1% võrra 165 GWh-le (vastavalt Eleringi avaldatud andmetele). Harkus langes keskmine õhutemperatuur 2,0 kraadi võrra 2,2 kraadile. Põhjamaades tõusis tarbimine enim Norras (12%). Rootsis ja Soomes oli tarbimise kasv vastavalt 7,8% ja 6,1%.

Kuna hinnad olid Põhjamaades kõrgemad kui Eestis, siis kasutati Estlinki kaablit peamiselt elektrienergia ekspordiks. Eelmisel nädalal eksporditi Soome 38,8 GWh (keskmiselt 231 MW, +58MW), mida oli 9,8 GWh võrra rohkem kui nädal varem. Soomest Eestisse imporditi elektrit vaid 1,1 GWh (6 MW, -49 MW).

Tulevikulepingute hinnad Nord Poolis rallisid. 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna* baasenergia tarne** hind tõusis 6,3% võrra 49,8 €/MWh-le. Oktoobri algusest on 2011. aasta Helsingi hinnapiirkonna elektrienergia hind tulevikulepingutes kõikunud vahemikus 46,1-49,8 €/MWh. Helsingi hinnapiirkonna 2011. aasta esimese kvartali leping tõusis 7,8% tasemele 57,1 €/MWh. Seega on esimese kvartali Helsingi hinnapiirkonna tulevikulepingute hinnad 8,3 €/MWh võrra kõrgemal kui eelmise nädala keskmine hind Eesti hinnapiirkonnas. Tulevikulepingute hindade ralli üheks põhjuseks on kuivad ilmastikuolud Norras ja Rootsis, mistõttu on hüdroreservuaaride tasemed oluliselt madalamad kui samal ajal eelmisel aastal. Pikemaajaliste lepingute maksumust mõjutavate saastekvootide hind kerkis tasemele 15,2 €/t (14,8 €/t, +2,6%).

* Nord Pooli süsteemihind (Nord Pooli elektribörsi piirkondade kaalutud keskmine hind), millele on liidetud juurde Helsingi hinnapiirkonna CfD (näitab palju erineb Helsingi hinnapiirkonna hind süsteemihinnast) hind
** baasenergia tarne – elektrienergia tarne, kus igas tunnis tarnitakse võrdne kogus elektrienergiat

Ettevõtted, kes tarbivad elektrienergiat aastas rohkem kui 2 gigavatt-tundi, peavad elektrit ostma avatud turult alates 1. aprillist 2010. Eestis on ligi 260 vabatarbijat.
1 MWh = 1000 kWh, 1 GWh = 1000 MWh = 1 000 000 kWh
Margus Vals, Eesti Energia Energiakaubanduse direktor