Eesti Energia on alustamas meretuuleparkide rajamise uuringuid

09.05.2008
Eesti Energia Taastuvenergia Ettevõte kavandab uurida, kuhu Eesti vetes riigile kuuluvatele aladele, lisaks teiste arendajate poolt kavandatud parkidele, on otstarbekas paigutada kuni 1 GW koguvõimsusega vette rajatud tuuleparke. Iga eraldiseisva pargi tehniliselt optimaalseks installeeritud võimsuseks kujuneb 200 – 300 MW kogumaksumusega 440 kuni 660 mln eurot.

Perspektiivsete aladena on Eesti Energia ära märkinud 3 asukohta Liivi lahes, 2 Läänemeres, 3 Soome lahes ja 3 Peipsi järves. Nimetatud pargid läbivad järk-järgulise keskkonnamõjude hindamise ja majandusnäitajate arvutuse kadalipu.

Hetkel on enneaegne ennustada, milline asukoht või asukohad jäävad sõelale.

Tuuletingimustest sõltuvalt kujuneb optimaalseks kauguseks rannikust vähemalt 10 km. Oluline on ka hoolduslaevade baassadama kaugus tuulepargist ja piirkonna oluline lainekõrgus, mis on Liivi ja Soome lahtedes 2 korda väiksem kui Läänemeres. "Täna on Liivi lahe asukohtade eeliseks on suhteline lähedus ülekandevõrkudele. Arvestades aga uute Balti-Skandinaavia alalisvooluühenduste võimalikkust võib majanduslikult tasuvaim park asuda siiski Läänemeres," sõnas meretuuleparkide programmi juht Eero Saava. Välistatud ei ole ka Peipsi järv, mis on samuti võetud uurimisobjektide nimekirja. "Uued riikidevahelised kaablid rahuldaksid OÜ Põhivõrk nõuet reservvõimsuste rajamiseks ning võimaldaksid suurendada Eesti ekspordivõimekust," ütles Taastuvenergia Ettevõtte direktor Ando Leppiman. Taastuvenergia Ettevõte eelistab reservjaamade tehnilise alternatiivina kaaluda biodiiselelektrijaamade pargi ja hüdroakumulatsioonijaama rajamist, et mitte suurendada süsinikdioksiidi heitmeid. Tuulikute rajamisele eelnevad põhjalikud keskkonnauuringuid. Tuulikute rajamisel tuleb jälgida, et Läänemere, Liivi lahe, Soome lahe ja Peipsi järve kalade kudemistingimused ei halveneks või et kalad ei hakkaks mingil põhjusel vältima tuulikutega piirkondi.

Meretuulikute tüüpvundamendiks sobib suure läbimõõduga monovai, mis rammitakse ilma heljumi tekkimiseta merepõhja ning ümbritsetakse maakividest ‘kraega’, et kaitsta vaia ümbrust põhjahoovuste eest. Elektrikaablid süvistatakse merepõhja, kus nad ei jää ette ankrutele või põhjatraalnootadele. Vaata lisaks: Eesti meretuulepargid Lisainformatsioon:
Iveri Marukashvili
Eesti Energia AS
Pressiesindaja
T: +372 71 51 218
M: +372 53 411 813
F: + 372 715 28 06
iveri.marukashvili@energia.ee Eero Saava
Meretuuleparkide programmi juht
Eesti Energia AS, Taastuvenergia Ettevõte
+ 372 50 67999