Elektri hind tõuseb 5%

20.03.2008
Konkurentsiametis (varasem Energiaturu Inspektsioon) on viimasel kooskõlastusringil hinnataotlused, mille kinnitamise järel jõuavad lõpule seitse kuud väldanud pingelised läbirääkimised. Eesti Energia esialgsete arvutuste alusel on keskmine hinnatõus kliendile 5%. Planeeritust väiksem hinnatõus tuleneb lahkarvamusest Konkurentsiametiga, kellega jäädi lõpuni eri seisukohtadele elektri hinnale olulisemat mõju avaldavate põlevkivi hinna ja Narva Elektrijaamade elektrienergia hinna osas.
 
Elektrihinna kujunemine käib Eestis kehtiva korra järgi kolmes etapis: elektrienergia nelja erineva hinnakomponendi kooskõlastamine Konkurentsiametiga, elektrienergia kaalutud keskmise hinna piirmäära arvutamine ja hinnapakettide arvutamine. Praeguseks on lõpufaasi jõudnud Konkurentsiameti kooskõlastuse andmine Narva Elektrijaamade elektrienergia tootmise hinnale ja elektri kaalutud keskmise piirhinnale.
 
Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasiku sõnul on läbirääkimised veninud pikaks eeskätt lahkarvamuste tõttu Konkurentsiametiga. „Arvestades sellega, et Konkurentsiamet ei kooskõlastanud soovitud tasemel põlevkivi hinda ning kärpis väga oluliselt Narva Elektrijaamade tööjõukulusid ja remondi-ning hoolduskulusid, on Eesti Energial oluliselt raskem tagada konkurentsivõimelist palka oma töötajaskonnale, hoolitseda olemasolevate tootmisseadmete töökorras olemise eest ning kindlasti on ettevõtte majandustegevuse tulusus omanikule madalam kui varasematel aastatel,“ nentis Kaasik. 
 
Eesti Energia finantsjuhi sõnul tuleb keskmine hinnatõus varasemate prognoosidega võrreldes eeltoodust tulenevalt madalam. „Kuivõrd Konkurentsiamet kooskõlastab kõik elektri hinna komponendid taotletust oluliselt madalamalt, jääb meie arvutuste kohaselt keskmine hinnatõus 5% tasemele,“ selgitas Kaasik.
 
Narva Elektrijaamade juhataja Ilmar Peterseni sõnul tugineti kõrgemat elektrienergia tootmishinda põhjendades  arvutustele, mille aluseks on elektri tootmiseks vajalikud muutuvkulud – põlevkivi hinna tõus ja keskkonnatasude suurenemine, püsikulud - tööjõukulude, remondi- ja hoolduskulude, kasv ning toodangu maht.
 
Erinevus taotletud ja Konkurentsiamet poolt väljapakutud tootmishinna vahel tuleneb ühelt poolt taotluse aluseks olevate Narva jaamade poolt mittekontrollitavate eelduste muutumisest ja teiselt poolt jaamade püsikulude suurust puudutavast lahkarvamusest Konkurentsiametiga.
 
Peterseni sõnul alanes võrreldes taotluses esialgselt prognoosituga põlevkivi hind, samuti hindavad amet ja jaamad erinevalt Eesti turu elektritoodangu mahtu ning Narva jaamade osa sel turul. Olulisel määral mõjutab elektrienergia tootmise uut hinnataset püsikulude alane erinev seisukoht. „Oleme Konkurentsiametiga eriarvamusel, kui suured võiksid olla Narva jaamade töötajate palgad, kui sagedasti ja millises mahus peaksime tegema remonti ning millisel määral peaksime tegema investeeringuid tootmisseadmete kaasajastamisse. Taotletust oluliselt madalam hind toob kaasa Narva Elektrijaamade tööjõukulude kasvu plaanide muutmise, seadmete remonditööde vähenemise ja hooldustööde plaanide korrigeerimise," selgitas Petersen.
 
Narva jaamade elektrienergia tootmishinna alusel arvutatakse uus kaoelektri hind, mis on sisendiks võrguteenuste hindade arvutamisel. See tähendab, et uuesti arvutatakse välja nii elektri ülekande tasu Põhivõrgu jaoks kui ka jaotuse hind Jaotusvõrgule. Pärast uute võrgutasude arvutamist võrguettevõtjate poolt kinnitab Eesti Energia uued kliendi hinnapaketid ja avalikustab need hiljemalt 31. märtsil. Nii uued võrgutasud kui ka uus elektri hinnakiri hakkavad kehtima 1. juulil 2008.
 
Eesti Energia soovib, et järgnevatel aastatel hakataks elektrienergia hinda korrigeerima sarnaselt võrgutasudega kord aastas, et vältida praegust olukorda, kus vajaduse elektrienergia hinna järsule tõusule tingivad pika ajaperioodi jooksul toimunud muutused väliskeskkonnas. „Elektrienergia hinna muutmine kord mitme aasta järel toob kaasa väliskeskkonnas toimunud muutuste tõttu hüppelise hinnatõusu, mis paneb inimesed keerulisse olukorda. Läbirääkimised Konkurentsiametiga elektri hinna indekseerimiseks alates 2009. aastast algavad koheselt aprillikuus. Hinna indekseerimine tagab kuni turu avanemiseni ühtlasema energia hinna kujundamise vastavalt majanduse arengule,“ märkis Kaasik.
 
Hoolimata hinnatõusust on Eesti Energia pakutav elekter endiselt Euroopas üks odavamaid. Eestist tagapool on veel vaid Malta ja Läti, kuid käesoleva aasta juulikuus tõuseb näiteks Lätis energia hind ligi 40%. Eestist kallim elekter on rohkem kui 20-nes Euroopa riigis.
 
Lisainformatsioon:
Helen Attikas
Eesti Energia kommunikatsiooni arendusjuht
Tel: 715 2255
Mob: 5662 5888
e-post: helen.attikas@energia.ee