Täna, 25. oktoobril toimus Vilniuses Baltimaade kolme energiafirma juhtide osalusel võimaliku uue Ignalina tuumajaama teostatavusuuringu juhtkomitee, kus kinnitati uuringu tulemused.

Pool aastat väldanud uuringu eesmärgiks oli hinnata uue tuumaelektrijaama rajamise teostatavust arvestades Balti riikide ja ELi praegust ning prognoositavat majanduslikku, tehnoloogilist, rahanduslikku ning õiguslikku keskkonda. Uuringu tulemuste kohaselt on kavandatud projekt kõiki aspekte arvestades teostatav.

"Täna lõppes ametlikult Ignalina tuumajaama asemele võimaliku uue jaama ehitamise teostatavust hindav uuring ning algab saadud tulemuste tutvustamine kolme Balti riigi valitsuste ja parlamentide liikmetele ning laiema avalikkuse ees," rääkis juhtkomitee kohtumise järel Lietuvos Energija direktor Rymantas Juozaitis. Turul saadaolevate reaktorite tehnoloogiate analüüs näitas, et saadaval on piisavalt reaktoreid, mis oleksid kasutamiseks sobivad ning vastaksid kõigile kehtivatele rahvusvahelistele turvalisusnõuetele. Analüüs andis kinnitust ka tuumaelektrijaama praeguse asukoha sobivuse kohta uue reaktori arendamiseks. Ülekande võrgu osas eeldaks uue elektrijaama toodangu vastuvõtmine vaid piiratud ulatuses võrgu kindlustamist ja kohandamist. Tuumajäätmete lühiajaline säilitamine toimuks samal viisil nagu hetkel töötavas Ignalina jaamas. Samas kasutatud tuumajäätmete pikaajalise säilitamise tingimused tuleb välja töötada vastavalt ELi algatustele.

Latvenergo juhatuse esimees Karlis Mikelsons tõi uuringu tulemustest esile, et oluliseks põhjuseks, miks eelistada tuumatehnoloogiat alternatiividele on elektritootmise portfelli mitmekesisuse säilimine Balti regioonis. "On oluline, et meil säiliks ka peale olemasoleva tuumajaama sulgemist piisavalt tootmisvõimsusi oma klientidele elektriühenduse tagamiseks," rääkis Mikelsons. Ta lisas, et kindlasti ei tohi alahinnata ka tuumaenergia teisi eeliseid nagu kütuse hea kättesaadavus ja abi Kyoto protokolliga määratud eesmärkide saavutamisel.

Investeeringu kogumaht sõltub teostatavusuuringu kohaselt valitava reaktori tüübist ja ehitatavate plokkide arvust. "Uuringu lõppemine ja projektiga edasi minemist soosivate tulemuste saamine ei tähenda kindlasti, et investeerimisotsus täna juba tehtud oleks," rääkis valminud uuringust Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. "Enne kui saame lõplikult otsustada, kas investeerime uue tuumajaama rajamisse on vaja teha palju konkreetset ettevalmistustööd erinevatest kooskõlastustest kuni hangete läbi viimiseni," selgitas ta edasisi arenguid. Teostatavusuuringu aluseks oli käesoleva aasta 8. märtsil Lietuvos Energija, Latvenergo ja Eesti Energia vahel sõlmitud ühiste kavatsuste memorandum. Kõik pooled osalesid uuringus võrdsetel tingimustel, lisaks kaasati teostatavusuuringu läbiviimisesse kohalikud teadlased, energeetikaspetsialistid ning väliseksperdid Dresdner Kleinwort, Freshfields ja Colenco Power Engineering. Vaata ka dokumenti:
Leedu Vabariiki rajatava võimaliku uue tuumaelektrijaama
teostatavusuuringu koondaruanne meediale
Lisainformatsioon:
Helen Sabrak
Eesti Energia AS pressiesindaja
Tel: 715 2255
GSM: 5662 5888
[email protected]