Lõppenud on Keila-Joa hüdroelektrijaama uuendamine

10.05.2006
9. mail, toimus Keila-Joa hüdroelektrijaama pidulik avamine, millega tähistati elektrijaama rekonstrueerimistööde lõppu. Facio Ehituse AS-ga sõlmitud renoveerimislepingu mahus uuendati kõik hüdroelektrijaama rajatised, taastati muinsuskaitse all olev veski hoone ja paigaldati uued hüdroenergia tootmise seadmed. Kogu projekt läks Eesti Energiale maksma 15 miljonit krooni. “Taastatud ja uuendatud Keila-Joa hüdrojaam on ilus täiendus Eesti Energia tänastele elektrijaamadele,” kommenteeris hüdroelektrijaama valmimist Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. “Meie olemasolevate soojuselektrijaamade, tuuliku ning teise hüdrojaama kõrval on Keila-Joa koos oma kauni jõe ja mõisaansambliga kindlasti pärliks,” lisas Liive. Ta on veendunud, et nii nagu Linnamäe hüdrojaamast on saanud populaarne külastusobjekt, pakub ka Keila-Joa lisaks toodetud elektrile, kõigile põnevat ja harivat ekskursioonipaika. Keila-Joal on täisautomaatne hüdrojaam, kus nagu 3 aastat tagasi Eesti Energia poolt taastatud Linnamäe hüdrojaamaski kohapealset personali pole ning töö käib kaugjuhtimisel. Objektil on olemas oma käidukorraldaja, kes regulaarsetele kontrollkäikudele tuginedes tagab jaama töötamise, see tähendab nõuetekohast seadmete käitamist ja järelevalvet. Rekonstrueerimistöödega tõusis elektrijaama nimivõimsus 250 kilovatilt 365 kilovatini ja aastatoodanguks on prognoositud ca. 2,5 gigavatt-tundi. Hüdroelektrijaamas on üks asünkroon-generaator ja üks reguleeritavate töö- ja juhtlabadega Kaplan turbiin nimivooluhulgaga 5,5 m3/s ja töörõhuga 8,7 m. Turbiini läbimõõt on 1 m. Keila hüdroelektrijaama näol on tegemist arhitektuurselt kauni muinsuskaitse objektiga. Ajalooürikutes on Keila-Joal asuvast mõisaveskist märkmeid juba 16 sajandist. Elektritootmisega alustati 1928 a., sellest ajast saadik on Keila-Joal elektrit toodetud. Seadmed seisati 1999a., vananemisest põhjustatud kõrgete hoolduskulude tõttu.