Eesti Energia vastus Fortumi teatele, mille kohaselt sunnib neid ja teisi Eesti Energiast sõltumatuid elektrivõrke hinda tõstma Eesti Energia monopoolne hinnakujundus

24.01.2006


Eesti Energias ei toimu ristsubsideerimist. 1. märtsist 2005 kehtivad hinnad on andnud Energiaturu Inspektsiooni poolt lubatud piires mõistliku kasumi nii Eesti Energia jaotusvõrgule ja teenindusele. Sestap tugineb EKJÜ seisukoht, kas vananenud andmetel või Eesti Energia seni veel mitte lõppenud majandusaasta tulemustel, milles sisaldub hooajaline mõju.

Narva Elektrijaamade ja Jaotusvõrgu majandustegevus on läbipaistev. Eesti peamine elektritarnija AS Narva Elektrijaamad tegutseb eraldi ettevõttena alates aastast 1999. Põhivõrguettevõtja OÜ Põhivõrk alustas tegevust 1. aprillil 2004 ja OÜ Jaotusvõrk 1. juulist 2004. Tegutsedes eraldi ettevõtetena on kõigi kolme ettevõtte tulud, kulud ja bilanss teineteisest selgelt eraldatud. Kõigi kolme ettevõtte majandustegevust reguleerib Energiaturu Inspektsioon, kes tariifide seadmisel vaatab üle ettevõtete tulude, kulude ja varade baasi ning sealhulgas ka ettevõtete omavahelisedmajandussuhted. Kuna ettevõtete majandustegevus on teineteisest selgelt eristatud ning nende tegevust reguleerib sõltumatu regulaator, on ristsubsideerimine praktiliselt välistatud. OÜ Jaotusvõrk majandustegevuse tulud põhinevad märtsist 2005. rakendunud tariifidele, mille koostamise põhimõtete järgi kompenseerib võrgutariif nii võrgu tegutsemiseks vajalikud kulud kui Energiaturu Inspektsiooni poolt mõistlikuks loetud põhjendatud tulukuse investeeritud kapitalilt. Samad tariifide koostamise põhimõtted kehtivad ka kõikidele teistele elektrivõrguettevõtetele Eestis.

Eesti Energia näib leppivat, et tütarfirma võitluses konkurentidega ei saa sellelt nõuda suurt panust emafirma kasuminumbri suurendamiseks.

Selline EJKÜ seisukoht eeldab, et on olemas turg ja konkurentsiolukord erinevate jaotusvõrkude vahel, kuid Eestis tegutsevad kõik jaostusvõrgud loomuliku monopolina neile määratud teeninduspiirkonnas. Jaotusvõrguettevõte osutab võrguteenust ehk teisisõnu hoolitseb elektrivõrgu olemasolu ja toimimise eest oma teeninduspiirkonnas. Samasse teeninduspiirkonda ei ehita keegi kahte, kolme või veel rohkemat elektrivõrku. Erinevad jaotusvõrguettevõtjad ei võistle omavahel klientide pärast. See oleks majanduslik mõttetus. Teiseks on see ka elektrituruseadusega keelatud, et tagada selged piirid erinevate jaotusvõrguettevõtjate tegutsemispiirkondade vahel ja määrata see geograafiline ala, kus jaotusvõrguettevõtja peab täitma talle seadusega pandud kohustusi. Elektrivõrk sõltumata sellest, kas tegemist on põhivõrgu või jaotusvõrguga, on oma olemuselt monopoolne tegevus, mis ei konkureeri teiste elektrivõrguettevõtjatega. Samast põhimõttest lähtub kogu Euroopa Liidu elektriturualane seadusandlus, mis käsitleb elektrituruna ainult konkurentsi erinevate elektri tootjate ja müüjate vahel. Elektrivõrk on ainult tee, mille kaudu konkureeriv kaup (elekter) kliendini toimetatakse.

Lähtuvalt sellest, et elektrivõrk on oma olemuselt monopoolne, ei kujune ka elektrivõrgu kaudu võrguteenuse osutamise hind turul. Võrguteenuse hind ei võta kuidagi arvesse turuolukorda (pakkumise ja nõudmise vahekorda) või konkurentsiolukorda, vaid see hind määratakse kõigile võrguettevõtjatele seaduses sätestatud alustel. Need alusel on ühesugused kõigile elektrivõrguettevõtjatele. Põhimõte on lihtne – hind peab katma tegutsemiseks vajalikud kulud pluss põhjendatud tulukus investeeritud kapitalilt. See tähendab, et mitte ühegi võrguettevõtja kasumlikkus või muud majandusnäitajad ei sõltu üheski olukorras teise võrguettevõtja tegevusest. Iga võrguettevõtja saab alati kaetud oma kulud pluss Energiaturu Inspektsiooni poolt mõistlikuks loetud tulukus.

Seda näitab asjaolu, et kui 2002.-2004. aastal jäi Eesti Energia varade tootlus elektri tootmisel 8 ja 11 protsendi ja põlevkivi tootmisel 17 ja 31 protsendi vahele, siis Jaotusvõrgu varade tootlus oli samal ajal negatiivne, jäädes vahemikku -0,2 kuni -23 protsenti.Võrreldes Eesti Energia 2004. aasta ja 2005. aasta esimese kuue kuu kasuminumbreid selgub, et kahekordistunud on põlevkivi tootmise kasum ja neljakordistunud elektri ülekandest saadav kasum. Samuti on kasum kasvanud elektri ja sooja tootmises. Kuid jaotusvõrgust saanud kasum on samal ajal vähenenud pea kaks korda ning müük ja klienditeenindus on Eesti Energias koguni kahjumis

Eurostati andmetel on kodutarbija elektrienergia hind 2005. aastal Eestis peale Malta Euroopa odavaim, võrreldes Euroopa keskmisega on elektrienergia hind enam kui kaks korda odavam. Peale seda, kui Narva Elektrijaamades valmisid uued keevkihttehnoloogial põhinevad energiaplokid, Eesti suletud turuosa tarbijate elektrienergia keskmine hind langes. Seda vaatamata ca. 4 miljardi kroonisele hiigelinvesteeringule ning keskkonnatasude iga – aastasele jõudsale kasvule. Põlevkivi kaevandamises on olukord sama. Ettevõte on viimastel aastatel iga aasta uue põhivara soetamiseks investeerinud keskmiselt enam kui 250 miljonit krooni aastas. Tingimustes, kus põlevkivielektri hind on Euroopa üks madalaim, kus investeeritakse miljardeid kroone aastas nii keskkonda enam säästvasse põlevkivi kaevandamisse kui elektrienergia tootmisse ning kus tootjast mittesõltuvad keskkonnatasud kasvavad märkimisväärse kiirusega, on väited elektrivõrkude ristsubsideerimisest põlevkivienergeetika arvelt ilmselgelt põhjendamatud.

6 kuu andmete põhjal tehtud analüüs on ettevõtte kasumlikkuse selgitamiseks ebaadekvaatne. Võttes aluseks 2005. aasta 6 kuud, on Jaotusvõrgu kasum kahanenud, kuna 2005. aasta märtsist kehtima hakanud tariifid muutsid Jaotusvõrgu tulude struktuuri enam sõltuvaks võrku läbivast elektrienergia kogusest vastaval perioodil. Varem oli püsitulude osakaal võrreldes muutuvtuludega suurem. See omakorda tähendab, et erinevate kuude lõikes saab Jaotusvõrk tunduvalt vähem tulusid suvel ning enam tulusid talvel, kui võrku läbiva energia hulk on suurem. Kuna vaatlusaluse 6 kuu sisse jäid soojad suvekuud, siis olid Jaotusvõrgu tulud madalamad kui 2004. majandusaasta kevad ja suvel. Seda tõestab ka fakt, et perioodil 2005 aprill – detsember (kuhu jäid juba mõned keskmisest külmemat kuud) kasvas Jaotusvõrgu kasum võrreldes 2004. aasta sama perioodiga ligi 19 miljonit krooni. Seega tugineb EKJÜ järeldus mittevõrreldavatel andmetel.Vale on ka väide, et Jaotusvõrgu varade tootlus on 2002-2004 aastatel olnud negatiivne. 12 kuu lõikes on Jaotusvõrgu varade tootlus kõikidel mainitud aastatel olnud positiivne. Tariifiperiood, mis algas 1. märtsist 2005 tõstab nii Jaotusvõrgu kui Põhivõrgu investeeritud kapitali tootluse võrreldavate energeetikaettevõtetega sarnasele tasemele.

Samal ajal, kui Eesti Energia tütarettevõtte jaotusvõrgus elektri hind kodutarbijatele ligi protsendi võrra langeb, tõuseb see Eesti Energia tütarettevõtte konkurentide kodutarbijatele 3-6 protsenti, sest energiamonopol tõstab elektri hinda ligi 7 protsenti just nendes pakettides, mille kaudu edasimüüjad elektrit ostavad.

Suurtele Eesti Energia äriklientidele, kes kasutavad pakette EN4 - EN7, tõuseb elektri hind keskmiselt kolm protsenti. Nende pakettide puhul oli Eesti Energia eelmise aasta müügiprognoos tegelikust hinnapakettide kasutamisest erinev ja elektrienergia tegelik hind kujunes 3% madalamaks. Tekkinud on olukord, kus Eesti Energia on ise ostnud Narva Elektrijaamadest elektrit ligi 9 protsenti kallimalt kui oleme seda edasi müünud teistele võrguettevõtjatele. On ilmne, et ükski ettevõtja ei soovi müüa toodet odavamalt kui ta ise on ostnud.

Enamik väikesi võrguettevõtjaid sõlminud lepingud Jaotusvõrguga ja seetõttu ei saa nad elektrit müüa odavamalt, kui neil on võimalik seda Jaotusvõrgult osta. Neid koheldakse praegu tavaliste äriklientidena, kuid tegelikult ei tohiks võrguettevõtteid käsitleda mitte tarbijate, vaid edasimüüjatena. Peaks kehtima spetsiaalne edasimüüja pakett, mis oleks odavam kui mis tahes lõpptarbija pakett.

Hindade korrigeerimine puudutab vaid suletud turul tegutsevaid suurkliente, kes kasutavad Eesti Energia lõpptarbija hinnapakette EN4 - EN7. Kõik võrguettevõtjad on Eestis vabad valima, kas osta elektrienergiat Eesti Energia lõpptarbijatele mõeldud pakettidega või osta otse Narva Elektrijaamadest samade tingimustega nagu seda ostab Eesti Energia klienditeenindus. Võrguettevõtjad ei ole kohustatud ostma elektrienergiat lõpptarbija hinnapakettidega, kui see neile majanduslikult mõistlikum pole. Pole mingit tingimust, miks Eesti Energia peakssaama elektrienergiat ise kallimalt kui ta seda teistele võrguettevõtjatele edasi müüb. Võrdne võimalus elektrijaamast elektrit osta on kõigil.

Energiaturu Inspektsioonil puuduvad täna seadusandluse lünklikkuse tõttu võimalused takistada nii Eesti Energia poolset ristsubsideerimist kui põhivõrgu tariifide voluntaristlikku tõstmist.

Alates 2005 aasta kevadest hakkas Eestis elektrihinna ja võrgutasude kujundamine toimuma sarnaselt teiste Euroopa riikidega. See on paika pandus elektrituru seaduse ja Energiaturu Inspektsiooni hinnakujundusmetoodikatega, mis kohtlevad kõiki Eestis tegutsevaid võrguettevõtjaid võrdsetel aluste. Kõik võrgutasud pannakse paika kolmeks aastaks koos iga - aastase ülevaatamise võimalusega. Selle aasta 1.märtsist alanevad 0,86% võrgutasud OÜ Jaotusvõrk klientidel ja tõusevad 1,2% OÜ Põhivõrk klientidel. Muutumise protsent tuleneb tegurist, millega hindade ajakohastamiseks need igaaastaselt läbi korrutatakse. Selle teguri olulisimad mõjutajad on tarbijahinnaindeks, võrguettevõtjale määratud kulude kokkuhoiu ülesanne, võrguettevõtja poolt mõjutamatud kulud (nt taastuvenergia ostukohustus), investeeringud ja tarbimise kasvu prognoos.Sel aastal mõjutas Põhivõrgu tariifi ennekõike seadusega muutunud taastuvenergia ostukohustus.

EJKÜ juhatuse esimees Tiit Rahkema meenutas, et viimatine Eesti Energia tariifide tõus leidis aset 1.märtsil 2005. aastal. Tookordse hinnatõusu kinnitamise eel lubasid Eesti Energia juhid tariife lähima 5 aasta jooksul mitte tõsta.

Tegemist ei ole Eesti Energia tariifide tõusuga. Toimub eelmisel kevadel kinnitatud hindade täpsustamine juba toona kinnitatud piirides. Eesti Energia piirhinnad ei muutu. Sõltuvalt kliendi tarbimisharjumustest ja energiakogustest omab hindade korrigeerimine erinevatele kliendigruppidele erinevat mõju. Koduklientidel ja väikestel äriklientidel jääb hind samaks või alaneb pisut ja suurematel äriklientidel tõuseb keskmiselt 3 protsenti.

Lubadus, et Eesti Energia alates 2005. aastast enam järgmisel viiel aastal hinda ei tõsta on kontekstist välja rebitud. See lause oli mõeldud iseloomustamaks olukorda, kus kõik välistingimused (keskkonnatasud, taastuvenergia ostukohustused, finantstingimused jne) samaks jääksid ja Eesti Energia hinnad kasvavad esialgselt planeeritud 14% võrra võimaldanuks see viis aastat täiendavat hinnatõusu vältida. Praeguseks on selge, et selle tingimuse eeldustele ei vastanud nii 1.03.2005 kehtima hakanud hinnakiri ja kui ka väliskeskkonnas toimunu.

Avalikkust selgelt informeerimata on AS Eesti Energia valmistanud ette elektritariifide järjekordse hinnatõusu

Eesti Energia rääkis hinnakujundusmetoodikast tulenevast iga-aastasest hindade korrigeerimisest juba alates eelmise aasta kevadest, kui toimus esmakordselt võrguteenuse ja elektrienergia hinna eraldamine klientidele. Samuti on Eesti Energia kõigis pressiteadetes (alates 31. oktoobrist 2005), mis puudutavad ees ootavat hinnamuutust, mainitud keskmiselt 3 protsendilist hinnatõusu pakettide EN4-EN7 kasutajatele. Lisaks pressiinfole ilmus sellekohane info 1.detsembril kõigis Eesti suuremates päevalehtedes ja maakonnalehtedes ja suurematele äriklientidele saadeti vastavasisulise infoga kiri.

Lisainformatsioon:Helen Sabrak
Eesti Energia pressiesindaja
Tel: 71 52 255
GSM: 56 625 888
E-post: helen.sabrak@energia.ee