Eesti Energia 2004/2005. majandusaasta auditeeritud tulemused

16.06.2005

Eesti Energia möödunud majandusaastat iseloomustavad Eesti Energia jaoks kasvanud kodumaine müük ja eksport ning märkimisväärne efektiivsuse tõus. "Eesti Energia eesmärgiks on pakkuda oma klientidele kindlamaid ja mugavamaid energiateenuseid ja arendada Euroopa elektrituru avanemise eel oma rahvusvahelist konkurentsivõimet," rääkis Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive. "Selleks on Eesti Energia efektiivne toimimine vältimatu."

2004/2005. majandusaastal kasvas Eesti Energia elektri müük 4%. Kodumaine elektrimüük kasvas võrreldes eelmise aastaga 245 GWh ehk 4,3%, moodustades 5 947 GWh. Elektrienergia ekspordi käive ületas esmakordselt 500 miljoni krooni piiri. Kokku eksporditi Lätti ja Venemaale üle kahe tuhande gigavatt-tunni (GWh) elektrienergiat, s.o. 3,2% rohkem kui eelmisel majandusaastal. Soojusenergia müük langes 2004/2005. majandusaastal 191 GWh (8,8%) võrra. Samas suurenes möödunud majandusaastal põlevkiviõli kontserniväline müük 38,6%, jõudes 113 tuhande tonnini. Põlevkiviõli konkurentsivõimet tõstavad jätkuvalt kõrged kütusehinnad maailmaturul.

Mõnede aastate tagune jaotusvõrgu 19,5 protsendine elektrikadu viidi möödunud majandusaastal 10,2 protsendi tasemele, mis on seni Eesti Energia parim tulemus. Kuna elektrivõrgu kaoprotsent näitab elektrivõrkude efektiivsust, hoiti kadude vähendamisega kokku miljoneid kroone.

Sandor Liive sõnas, et kuigi Eesti Energia on oma tulemusi läbi aastate tublisti parandanud, on siiski majandusnäitajaid, millega jäädakse endiselt alla teistele Euroopa Liidu teistele energiaettevõtetele. Tema sõnul on näiteks eelmise majandusaasta 5,5-protsendiline investeeritud kapitali tootlus keskmiselt kaks korda väiksem Euroopa energiaettevõtete samale näitajaomastle. "Meil on veel palju arenguruumi, kuigi Euroopa mastaabis väikese energiafirmana, jagub meil samas siiski piisavaltmotivatsiooni ja tahtmist," märkis Liive.

Sihikindel investeerimispoliitika on üks olulisimaid tegureid ettevõtte kulude optimeerimisel ja efektiivsuse tõstmisel. Kontsern investeeris möödunud majandusaastal 2,5 miljardit krooni. Oluliselt suurenesid investeeringud elektrivõrku, moodustades 63% kõikidest investeeringutest.

Tänu uute keevkihttehnoloogial põhinevate energiaplokkide kasutusele võtule Narva Elektrijaamades vähenesid oluliselt elektri tootmisel tekkivad kütusekulud ja paranes tootmise keskkonnasõbralikkus. Kütuse kuluefektiivsus elektrienergia tootmisel kasvas 3 %, mis tähendab üle 46 miljoni kroonist tehnoloogilise kütuse kokkuhoidu. Lõppenud majandusaastal tootsid uued plokid juba ligi 1500 gigavatt-tundi (GWh) elektrit, mis on veerand kogu Eesti elektritarbimisest.

Lisaks suurtele investeeringusummadele maksis Eesti Energia möödunud majandusaastal rekordsuuruses keskkonnamakse. Saastetasude summa on kasvanudeelkõige just tänu maksumäärade tõusule, kuna kontserni ettevõtete tegevuses eraldatavate saasteainete kogused on hoolimata toodangu kasvamisest aja jooksul pidevalt vähenenud. Eesti Energia poolt 2004/2005. majandusaastal ressursi- ja saastetasudeks makstud 380 miljonit krooni läheb kohalike omavalitsuste eelarvetesse ja riigieelarve kaudu Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel keskkonnaprojektide sihtotstarbeliseks rahastamiseks

Eesti Energia maksab 2005. aastal dividendidena Eesti riigile kui oma ainuaktsionärile 97 miljonit krooni.

2004/2005. majandusaasta lõpu seisuga on Eesti Energial pikaajalisi võlakohustusi 4,8 miljardit krooni.

Vaata lisaks Eesti Energia 2004/2005 aastaaruannet:
http://www.energia.ee/documents/d03de0465f76d9f.pdf


Lisainformatsioon,

Helen Sabrak
Eesti Energia pressiesindaja
Tel: 71 52 255
GSM: 56 625 888
e-post: helen.sabrak@energia.ee