Eesti Energia maksis rekordilises suuruses keskkonnamaksusid

09.05.2005

Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste räägib, et ettevõtte poolt aastas makstavate summade suurus on pidevalt kasvanud. "Kui 1998. aastal maksti keskkonnamaksusid kokku ligikaudu 46 miljonit krooni, siis tänaseks maksab Eesti Energia aastas juba 380 miljonit krooni," selgitas Meriste. "Selle kasvu põhjuseks ei ole aga saastamise intensiivistumine. Eesti Energia ettevõtete tegevuses eraldatavate saasteainete suurused on hoolimata toodangu kasvamisest aja jooksul aina vähenenud, kuna Eesti Energia teeb pidevalt omapoolseid pingutusi, vähendamaks tootmisest tulenevat keskkonnasaastest ja suurendades tootmisprotsesside efektiivsust,” lisas Meriste.

Näiteks möödunud aastal rakendunud Narva Elektrijaamade uus keevkihttehnoloogia vähendas juba kahe energiaploki kasutuselevõtuga 2004/2005. majandusaastal SO2 heitmeid kuus ja pool tuhat tonni, tahkeid osakesi üle nelja tuhande tonni, NOx heitmeid ligi poolteist tuhat tonni ning CO2 heitmete hulk vähenesühe majandusaastaga rohkem kui 370 tuhat tonni.

Seega pole makstavate saastetasude kasvu põhjuseks suurenev keskkonnasaaste, vaid peamiseks põhjuseks on hoopis saastetasude tõus viimastel aastatel. Vastavalt Keskkonnaministeeriumi plaanidele tõusevad peamiselt just ressursikasutust, aga ka vee- ja õhusaastet puudutavad saastetasud aastas kuni 20%. Energeetikasektorile on selles osas tehtud ka mõningaid mööndusi, kuid üldine trend on siiski keskkonnakasutamist ja saastamist puudutavate maksude kasvu suunas. Lähitulevikus võivad keskkonnamaksed veelgi tõusta, kui rakendub Ökoloogiline Maksureform, mis praeguste märkide kohaselt tõstab energeetika sektori jaoks oluliselt nii keskkonnakasutuse- kui ka saastemakse.

Eesti Energia poolt riigieelarvesse ning maavarade kasutamise asukohajärgsete omavalitsuste eelrvesse makstud üle 380 miljonist kroonist keskonnamaksudest moodustasid ressursside kasutamisega (veekasutus, maavarade kasutus jne.) seotudmaksud 120 mln krooni ning ülejäänud summa saastetasud. Suurimad keskkonnamaksude maksjad olid Eesti Energia kontserni kuuluvad Narva Elektrijaamad ja Eesti Põlevkivi ning väiksemal määral ka teised Eesti Energia tootmisettevõtted (Kohtla-Järve Soojuse Ahtme Elektrijaam, Eesti Energia Iru elektrijaam).


Lisainformatsioon:
Helen Sabrak
Eesti Energia pressiesindaja
Tel: (+372) 71 52 255
GSM: (+372) 56 625 888
e-post: helen.sabrak@energia.ee