Tormi esimesel kolmel päeval helistas Eesti Energiasse kokku üle 45 000 inimese

16.01.2005

Helistamise tipphetkedel on rikketelefonil 1343 vastamas 50 inimest üle Eesti. "Orkaani alguspäeval, pühapäeval, tuli rikkekõne igal teisel sekundil, see tähendas, et samaaegselt oli liinil ligi paarsada kõnet. Sellise telefonikõnede laviini puhul oleksime vajanud kõnejärjekordade vältimiseks 200 inimest ainuüksi kõnedele vastamiseks," hindas olukorda Eesti Energia teeninduse direktor Marko Allikson.

Suurima kõnede hulgaga olid pühapäev ja esmaspäev, kui Eesti Energia rikketelefoniga üritas ühendust saada vastavalt 21 000 ja 16 000 inimest. Helistajate suur hulk tingis selle, et paljud kõned lülitusid pikaks ajaks ooterezhiimile. Teisipäevast alates oli kõnesid vähem ja järjekorrad lühemad, kuid siis olid paljud juba elektri majapidamisse tagasi saanud.

Rikketelefonile 1343 helistamisel suundub kõne kõigepealt piirkondliku dispetšeri juurde. Kui see telefon on varem tulnud kõnega hõivatud, suundub kõnede nn. ülevool klienditeeninduse kõnekeskusesse. Iga teade sisestatakse andmebaasi, see võimaldab ühest kohast tulnud teated koondada ja edastada. 2003 aasta septembri kuus alustas Eesti Energias tööd täielikult uuendatud kaasaegne kõnekeskus, mis möödunud pühapäeval Eestit tabanud tormi järel töötas pidevalt täiskoormusel.

"Kui sarnane torm oleks toimunud mõne aasta eest, kui rikketeateid võttis vastu ainult piirkondlik dispetser, poleks kolme päeva jooksul üle tuhande teate vastu võtta suudetud," ütles Eesti Energia tehnikadirektor Lembit Vali. Vali hinnangul näitas torm, et rikete vastuvõtmise süsteem õigustab ennast kindlalt.

Eesti Energia rikketelefoni töökoormus möödunud nädalavahetuse tormist alates on olnud väga suur ja kolme esimese tormijärgse päeva jooksul helistati numbrile 1343 üle 45 000 korra. See on enam kui ühe tavalise kalendrikuu kliendikõnede arv.

Eesti Energia otsib jätkuvalt teadete vastuvõtmiseks alternatiivseid võimalusi ja uusi kanaleid. Lisaks rikketelefonile oli sel korral võimalik riketest teatada ka e-posti aadressil info@energia.ee ja internetiaadressil www.energia.ee asuva rikketeadete edastamise akna kaudu, samuti said sisse viidud koostöösuhted omavalitsustega infovahetuse toetamiseks ja ajutiselt käivitati võimalus SMS-i teel riketest teatamiseks. Kõnede ülevoolu vastuvõtmiseks üleriigilise kriisi olukorras kaalume edaspidi võimalust veel lisaks kasutada ka teisi spetsiaalse ettevalmistusega telefonikeskusi.

Helen Sabrak
Eesti Energia pressiesindaja
Tel: 71 52 255
GSM: 56 625 888
e-post: helen.sabrak@energia.ee

Kaie Saar
Jaotusvõrgu kommunikatsioonijuht
Tel: 71 54 340
GSM: 51 77 185
e-post: kaie.saar@energia.ee