Käitumisjuhised elektrikatkestuse ajaks

10.01.2005

Käitumine | Teatamine | Esmaabi | Ennetamine

Eriti ettevaatlik peab olema tormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmetega, sest pole teada, kas tegu on madal-, kesk- või kõrgepingeliiniga. Keskpinge jaotusvõrk (alla 35 kV) ei lülitu alati ühe maaühenduse tekkimisel kaitsmest välja, vaid töötab tarbijate pideva elektrivarustuse huvides edasi.

Seega, kui voolu all oleva juhtme üks ots kukub maha, siis võivad saada selles piirkonnas liikuvad elusolendid sammupingest elektrilöögi. (Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m loomade jalgevahe võib ületada 2 m.)

Käitumine
Voolu all oleva juhtme mahakukkumisel tekivad maaühenduse kohast kuni 8 meetri kaugusel ringikujulised erineva potentsiaaliga maapinnaosad (rõngad). 10 kV juhtme korral on pinge maapinnaga puutepunktis 6,7kV, sealt meeter väljapoole umbes 4kV, edasi viie meetri kaugusel 1,5kVja 8 meetri kaugusel praktiliselt nullilähedane.
Mida niiskem on pinnas, seda ohtlikum on juhtmele lähenemine!

Astudes erineva potentsiaaliga rõngaste tsooni, saab inimene elektrilöögi jalast jalga. Ringi keskpunkti lähedal on rõngastevaheline potentsiaalide vahe suurem kui ringi serval ja seega ka elektrilöök tugevam.

Ahela katkestamiseks tuleb:1. tõsta üks jalg üles, seista ja hüpata ühel jalal juhtmetest eemale;
2. asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega.
Ettevaatust! Katsuge säilitada tasakaal, kukkumine on ohtlik.

Teatamine
Kahjustatud madalpinge liinid (alla 0,4 kV) on väga suure tõenäosusega pingestatud. Läbi maapinna nad inimest ei ohusta, kokkupuude võib aga olla surmav.
Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda!

Maas vedelevat liini märgates
  • helistage kohe telefonil 112või Eesti Energia rikketelefonile 1343. Eriti oodatud on informatsioon kohtadest, kus puud on langenud liinidele.
  • Katkestustest saate teatada ka infoaknas www.energia.ee
Liinile langenud puud ei tohi mingil juhul ise eemaldama asuda. Liiniga kokkupuutes olevat puud katsuda ei tohi! Märg puit juhib elektrit ning selle katsumine võib olla surmav!

Eriti tuleks maha langenud liinidest tulenevat ohtu südamale panna lapsevanematele: palun õpetage oma lapsi, et nad elektriliinide ja jaotusseadmete lähedal ei mängiks ning neid mingil juhul katsuma ei läheks!

Esmaabi
Kui siiski juhtub, et keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puuroikaga, kusjuures vajadusel tuleb pinge all olevat krampis kätt ka tugevalt kaikaga lüüa, et haare vabastada.

Pärast kannatanu vooluringist eemaldamist tuleb esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas pulss on tunda. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi, sest tugeva elektrilöögi saanud inimese seisund võib kiiresti halveneda.

Kiirabi tulekuni võib väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks proovida järgmist:
1. elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda st pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad.
2. pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida
3. kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist,
4. kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni.
5. tugeva põletuse korral tuleb kannatada saanud kohta niisutada külma puhta veega.

Ennetamine
Tormi korral on suurem oht elektrikatkestuse tekkimiseks.

Et võimalik katkestus paremini üle elada
  • Varuge küünlaid
  • Kontrollige aeg-ajalt taskulambi patareisid
  • Hankige endale patareidega raadio
  • Varuge joogivett
  • Katkestuse korral lülitage viivitamatult välja elektriseadmed
  • Kontrollige üle oma tulekustuti. Igas kodus peaks olema pulberkustuti!
Süttinud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul kustutada veega! Kui juhtmed on kuumad ja kärssavad, tuleb esmalt elekter majas kiirest välja lülitada. (Selleks peaksid kõik kodused teadma, kuidas seda teha!). Seejärel tuleks rahulikult rikkekohta jälgida – kui juhe süttinud ei ole, siis suure tõenäosusega see jahtub. Igal juhul hoidke kustuti käepärast. Elektri võib tagasi lülitada alles peale seda, kui elektrik on vea põhjuse välja selgitanud ning selle likvideerinud.