Iseteenindus

Eesti-Läti ühine töögrupp peab energiaettevõtete ühinemist põhjendatuks

01.07.2000
Vastavalt 26. mail allkirjastatud kavatsuste protokollile Eesti Energia ja Latvenergo koostöö kohta esitas Eesti-Läti ühine töögrupp mõlema riigi majandusministeeriumile ettepaneku, milles pakub koostöö vormina firmade tegevuse ja omandisuhete ühendamise eesmärgiga luua uus, konkurentsivõimeline energiafirma (Balti Energia Grupp), mis tegutseks Läti ja Eesti energiaturgudel ning ka väljaspool. ”Märkimisväärne on, et sellise mahu ja intensiivsusastmega töö sai tehtud nii lühikese aja jooksul – veidi üle kuu. Ühtlasi näitab see, et juba enne valitsustevahelist kokkulepet oli mõlema ettevõtte poolt tehtud ära põhjalik ettevalmistustöö,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. “Ühinemise idee ja argumendid selle kasuks on olemuselt nii arusaadavad, lihtsad ja loogilised, et kahe poole ühine ettepanek sündis ilma tõsisemate vaidlusteta,” lisas Okk. Töögrupp toob välja neli peamist põhjendust Eesti Energia ja Latvenergo ühinemiseks:
    vajadus olla valmis tugevnevaks konkurentsiks ja luua firmale kasvuplatvorm,vajadus toetada Balti elektrituru arengut ning tagada varustuskindlus,suur lisaväärtuse loomise potentsiaal kahe firma ühendamisel,paremad eeldused erastamiseks läbi aktsiate avaliku müügi (IPO), juhul kui seda soovitakse läbi viia.
Balti elektriturgu mõjutab pikas perspektiivis elektrituru areng Euroopas ning ühinemine saab olema esimeseks sammuks valmistamaks firmasid ette tulevaks konkurentsiks. Ühinemine aitab kaasa pikaajaliselt konkureeriva hinnataseme hoidmisele Eestis ja Lätis ning firmade paremale konkurentsivõimele Balti elektriturul. Kodumaisel ressursil (põlevkivil ja hüdroenergial) põhinev elektritootmine on sõltumatu maailmaturu hindade ja valuutakursside kõikumisest. Sellel eelisel baseeruv ja äriliselt põhjendatud tootmine on võimeline konkureerima imporditava elektrienergiaga ka pikas perspektiivis. Ülekandevõrkude ühendamine võimaldab ühtlustada elektri ülekandetariifid mõlemas riigis. Kliendid Eestis ja Lätis saavad selle tulemusel valida vabalt ja samadel tingimustel erinevate elektritootjate vahel. Läti vajadus importida ning Eesti võime eksportida annab lühiajalises ja keskmises perspektiivis suurepärase varustuskindluse. Lätil on vajadus importida umbes 30% oma siseturu elektrinõudlusest (kuni 1,8 TWh) , samas kui Narva elektrijaamad suudavad oma tootmismahte suurendada kuni 30% (kuni 2 TWh). Samal ajal on märtsist kuni maini Lätist võimalik eksportida odavat hüdroenergiat. Seega vähendab loodav ettevõte kahe riigi sõltuvust nii Venemaast kui ka muudest võõramaistest energiatootjatest. Ühinemine võimaldab esialgsete hinnangute järgi luua lisaväärtust 400-500 miljoni euro ulatuses nüüdisväärtuses (Net Present Value – NPV). Olemasolevat firmade väärtust täiendav lisaväärtus tekib peamiselt järgneva kolme kuni viie aasta jooksul. Mõlema poole panus uue väärtuse loomisesse on ligikaudu võrdne. Ühinemisel tekkiv tugevam ettevõte on märksa atraktiivsem investoritele tõstes firma väärtuse kõrgemale eraldiseisvate Eesti Energia ja Latvenergo väärtuste summast. See parandab Eesti ja Läti valitsuste finantsilisi võimalusi ja suurendab nende varade väärtust. Eesti Valitsuse poolt kinnitatud Eesti Energia restruktureerimise ja erastamise kava lubab aktsiate avalikku müüki ja firma noteerimist börsil. Kui Läti valitsus kinnitab sarnase protsessi, siis võimaldab ühendatud ettevõtte osaline erastamine ühinemisel loodud väärtuse realiseerida. Lisaks muudab ühinenud firma noteerimine börsil firma tegevuse paremini jälgitavaks ja kontrollitavaks. Balti Energia Grupi organisatsioon jagatakse neljaks äriüksuseks. Need on Tootmise, Põhivõrgu, Jaotusvõrgu ja Klienditeeninduse ning Tugiteenuste äriüksused. Uue ettevõtte juhtimispõhimõtted annavad äriüksustele laia iseseisvuse äritegevusega seotud küsimustes, välja arvatud küsimused, mis kuuluvad Balti Energia Grupi, Eesti Energia ja Latvenergo nõukogude, juhatuste või aktsionäride üldkoosolekute kompetentsi. Tootmise äriüksus hõlmab endas kõik elektri ja soojuse tootmisega seotud üksused, mida ettevõtted praegusel hetkel valdavad või juhivad ning samuti ka põlevkivi kaevandamise Eestis. Tootmise äriüksuses sisaldub ka energiakaubanduse alane tegevus. Põhivõrgu äriüksus hõlmab elektri ülekandmise ja ülekandevõrkude korrashoiuga seotud tegevusi, mis puudutavad 330 kV, 220 kV ja 110 kV võrke ja nende juurde kuuluvaid alajaamu. Põhivõrgu äriüksusesse kuulub ka juhtimiskeskus. Jaotusvõrgu ja klienditeeninduse äriüksus hõlmab elektri ja soojuse jaotamist ning klienditeenindusega seotud tegevusi. Juhatus koosneb kolmest liikmest, kes on nimetatud Eesti-poolsete nõukogu liikmete poolt, ja kolmest liikmest, kes on nimetatud Läti-poolsete nõukogu liikmete poolt. Eesti ja Läti riik teevad aktsionäridena oma aktsiaosalustega Eesti Energias ja Latvenergos loodava holdingfirma aktsiakapitali mitterahalise sissemakse, saades vastu uue ettevõtte aktsiaid. Hääleõiguslikud aktsiad jagunevad ühendatud ettevõttes osapoolte vahel suhtena 50:50. Ühendatud ettevõte emiteerib aktsionärile, kelle osaluse turuväärtus on kõrgem, hääleõiguseta aktsiaid , mille väärtus võrdub Eesti Energia ja Latvenergo eelnevalt hinnatud õiglase turuväärtuse vahega. Pärast aktsionäride lepingu sõlmimist tuleb vastav lepe koos teiste tehingut kirjeldavate dokumentidega esitada heakskiitmiseks Läti Konkurentsiametile. Tehingust tuleb teavitada Läti Energiaturu Inspektsiooni ja Läti Väärtpaberituru Inspektsiooni, Eesti Energiaturu Inspektsiooni ja Eesti Konkurentsiametit. Töögrupi poolt uue ettevõtte suhtes kasutatav nimi – Balti Energia Grupp – on esialgne tööversioon. Lõplik nimi selgub aktsionäride lepingu allakirjutamiseks, mis leiab aset hiljemalt oktoobriks 2000. Erki Peegel
Eesti Energia kommunikatsioonijuht
tel. 625 2320
e-post: erki.peegel@energia.ee