EE investeeris 2003/04 majandusaastal tootmisse ja võrkude uuendamisse 3104 mln kr

27.04.2004

Elektrivõrkudesse suunatud investeeringute tagajärjel on elektrienergia kaod Jaotusvõrgus vähenenud 19,5%-lt 11,1%-ni, lisaks sellele on oluliselt vähenenud Jaotusvõrgu rikked. Energia tootmisse tehtud investeeringute tulemusel hakatakse käesoleva aasta sügis-talvest enam kui 33% Eestis tarbitud elektrienergia tootmisel kasutama kütusekulu ja keskkonnaheitmeid vähendavaid keevkihttehnoloogial põhinevaid põlevkiviplokke, samuti on Narva Elektrijaamades kümnele energiaplokile (k.a. renoveeritavad plokid) paigaldatud erinevate saasteainete emissioone oluliselt vähendavad elektrostaatilised filtrid.

Möödunud majandusaastal investeeriti elektrienergia tootmisse kokku 1 708 mln kr. Suurimaks investeerimisprojektiks oli AS Narva Elektrijaamade kahe energiaploki renoveerimine ja EL kehtivate keskkonnanõuetega vastavusse viimine, kuhu 12 kuuga investeeriti 1 432 mln kr. Esimene renoveeritav energiaplokk (Eesti Elektrijaama plokk nr. 8) on stabiilselt töötanud alates 2004. aasta veebruarist.

Eesti Energia tehnikadirektori Lembit Vali sõnul on investeeringud keskkonnameetmete rakendamiseks Narva Elektrijaamades taganud olukorra, kus vaatamata väljastatud toodangu mahu kasvule on tootmisega kaasnevate heitmete mahud kas vähenenud või heitmete mahu kasv on märgatavalt väiksem tootmise kasvust.

Elektrivõrkudesse investeeriti 2003/2004 majandusaastal 960 mln kr. Jaotusvõrk investeeris 2003/04 majandusaastal 716 mln kr, Põhivõrk 243 mln kr.

Lembit Vali sõnul soovib Eesti Energia viia oma võrgud seisukorda, mis tagab kvaliteetse elektri ja ülekande. “Suure katkestuste arvu (Jaotusvõrgus on 20 000 katkestust, Põhivõrgus 200-300 aastas) tingib peamiselt elektrivõrkude keskmine vanus, mis tuleneb võrkude alafinantseeritusest viimase 15 aasta jooksul. Eesti võrkude keskmine vanus on 30-33 aastat. Seadmeid tuleb pidevalt uuendada, kvaliteetse ja jätkusuutliku võrguteenuse tagamisekspeaks võrkude keskmine vanus olema 20-25 aastat,” ütles Lembit Vali.

Põhivõrgus olulisemad investeeringud 2003/2004 majandusaastal olid Järve 110 kV jaotusseadme renoveerimine ning Püssi 330 kV alajaama laiendamine, mille tulemusena on võimalik edasi minna Tallinn – Harju piirkonna koormusvajaduse katmisega. 2004/2005 majandusaastal valmivad Põhivõrgus Harku 330 kV alajaama ning Harku – Kiisa 330 kV liin, mis on eeldused Kiisa – Balti 330 kV liini ehitamiseks. Olenevalt Eesti elektrienergia tarbimise kasvust ammendab Tallinn – Narva suuna kõrgepingevõrk oma läbilaskevõime ilma lisainvesteeringuid tegemata hinnanguliselt aastatel 2007-2009.

Elektrienergia Jaotusvõrgus investeeritakse enim olemasoleva kesk- ja madalpingevõrgu võrgu rekonstrueerimisse, kuhu 2003/04 majandusaastal investeeriti 335 mln kr. Lisaks eelnevale on Jaotusvõrgu jätkuvalt dünaamiline investeeringuartikkel klientide liitumiste ehitamine, kuhu 2003/04 majandusaastal suunati 238 mln kr.

Vaatamata investeeringumahtude kasvule ei ole Eesti energiasüsteem saavutanud optimaalset taset. Alates 1980’ndate keskpaigast 1990’ndate keskpaigani on investeeringud Eesti Energia elektrivõrkudesse olnud suhteliselt madalad. Jaotusvõrgu seisukord on tänu viimase nelja-viie aasta investeeringute tasemele stabiliseerunud, kuid investeeringud ei ole olnud piisavad võrgu uuendamiseks. Investeeringute tulemusel on rikete arv Jaotusvõrgus küll oluliselt vähenenud, kuid langusest hoolimata ületab mitmeid kordi Euroopa kaasaegsete võrkude rikete taset.

Mahukate investeeringute finantseerimiseks on Eesti Energia võtnud laenu, mille tagajärjel on võlakoorem kasvanud 4,6 mld kr- ni. Ainuüksi 2003/2004 majandusaastal ületasid Eesti Energia investeeringud äritegevuse rahavoogu 1,2 mld kr võrra. 2004/05 majandusaastal plaanib Eesti Energia investeerida 2,8 mld kr, sealhulgas 885 mln kr energia tootmisse,1 434 mln kr elektrivõrkudesse, 319 mln kr põlevkivi tootmisse ning 127 mln kr elektrisüsteemiga seotud tegevustesse.

Lisainformatsioon:


Riina Vändre
EE pressiesindaja
Tel. 71 52 255
Mob. 52 92 992