Eesti Energia 2003/2004 majandusaasta auditeerimata majandustulemused

22.04.2004

“Prognoositust parema majandustulemuse saavutasime suurema elektrienergia müügi ning kulude kontrolli all hoidmisega. Samuti suutsime viimasel aastal kadude vähendamise osas teha olulise hüppe - saavutasime Eesti Energia ajaloo madalaima kadude taseme,” ütles Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive.

Liive sõnul on viimaste aastate jooksul Eesti ning lähimate välisriikide majanduste kasvutempo tunduvalt ületanud Euroopa keskmist majanduskasvu. Eesti Energia peamiseks elektrienergia müügi kasvu mootoriks on Eesti ning naaberriikide majanduse tugevus, mis mõlemad näitasid 2003. aastal positiivseid tendentse.

Puhaskasumi vähenemine möödunud majandusaastaga võrreldes on peamiselt põhjustatud keskkonnamaksude tõusust ja vanade seadmete kasvanud remondikuludest. Lisaks vähendas puhaskasumit suurtest investeeringutest tulenev kulumi ja intressikulude kasv.

Kokku oli 2003/04 majandusaastal Eesti-sisene elektrienergia müük 5 702 GWh, mis on 6,2% ehk 333 GWh võrra suurem kui 2002/2003 majandusaastal. Majanduskeskkonna mõju tähtsust rõhutab fakt, et keskmine õhutemperatuur 2003/04 majandusaastal oli ca. 0,5 kraadi võrra kõrgem võrreldes 2002/03 majandusaastaga. Elektrimüük jaevaldkonnas kasvas 124 (2,7% GWh). Enim mõjutas soodne majanduskeskkond suurkliente, kellele müük kasvas 208 GWh (+26,9%).

Teiseks tulude kasvu enim mõjutanud teguriks oli elektrienergia eksport, mis kasvas majandusaasta lõpuks 12 kuu lõikes peaaegu 2 TWh tasemeni. Eksporditulud moodustasid 2003/2004 majandusaastal 488 mln kr (+8,9%).

Tugeva kodumaise elektrienergia müügi ning ekspordi kõrval mõjutas majandustulemusi enim majandustegevuse efektiivsuse kasv, mis on saavutatud sihikindla investeerimispoliitika ning äriprotsesside optimeerimise toel. Efektiivsuse kasvu olulisimaks väljenduseks on elektrivõrgu kadude alanemine Jaotusvõrgus. Kaod moodustasid majandusaasta 12kuu jooksul 11,1%.

Eesti Energia investeeringud moodustasid 2003/2004. majandusaastal 3 104 mln kr. Suurim investeerimisprojekt oli 2003/2004. majandusaastal lõppjärku jõudnud Narva Elektrijaamade kahe energiaploki renoveerimise tööd. Esimene kahest renoveeritavast keevkihttehnoloogial põhinevast energiaplokist - Balti Elektrijaamade plokk nr. 8 - toodab täiskoormusel energiat alates veebruarist 2004. Kokku investeeriti Narva EJ 1662 mln kr. Eesti Energia Põhivõrgu investeeringud moodustasid 243 mln kr, Eesti Energia Jaotusvõrgu investeeringud kokku ca 716 mln. Lisaks korrapärasele võrgu rekonstrueerimisele on Jaotusvõrgus jätkuvalt kasvav investeeringuartikkel klientide liitumiste ehitamine.

Eesti Energia netovõlg kasvas 2003/2004. majandusaasta jooksul 1,1 miljardi krooni võrra, moodustades majandusaasta lõpuks 3,9 miljardit krooni. Eesti Energia võlakohustused kokku moodustasid möödunud majandusaasta lõpus 4,6 miljardit krooni.

2004. a märtsis tõstis Moody's Eesti Energia pikaajalise krediidireitingu tasemele A3 (enne Baa1). Teine Eesti Energiale reitingu väljastanud agentuur - Standard&Poor’s - muutis Eesti Energia kontserni ümberstruktureerimise plaanide ilmsiks tulekul Eesti Energia pikaajalise krediidireitingu väljavaate negatiivseks (A-/neg./--). Eesti Energia väljavaadete ümberhindamine kajastab S&P sõnul riski, et ettevõtte krediidikvaliteet võib ettevõtte võimaliku ümberstruktureerimise ja osadeks jagamise tagajärjel oluliselt nõrgeneda. Moody's jättis Eesti Energia reitingu väljavaate muutmata, kuid märkis, et restruktureerimise kava teostumine mõjutab reitingut negatiivses suunas.

Eesti Energia põhitegevuseks on elektri- ja soojusenergia tootmine, ülekanne ja müük. Eesti Energia majandusaasta kestab 1. aprillist 31. märtsini.


Lisainformatsioon:

Sandor Liive
Eesti Energia finantsdirektor
Tel. 71 52 220

Riina Vändre
Eesti Energia pressiesindaja
Tel. 71 52 255
Mob. 52 92 992