Tarbijakaitsjad ja Eesti Energia arutasid ümarlaua taga elektrihinna küsimusi

12.03.2004

Tarbijakaitsjate ning Energiaturu Inspektsiooni peadirektori Märt Otsa ning peadirektori asetäitja Margus Kasepaluga kohtunud Eesti Energia juhatuse liikmed Lembit Vali ja Marko Allikson selgitasid uusi elektrienergia hinna kujundamise põhimõtteid, mille käigus said tarbijakaitsjad vastused elektrienergia hinnakirju puudutavatele küsimustele. Tarbijakaitsjad soovisid senisest arusaadavamaid ja lihtsamini mõistetavaid selgitusi elektrihinna tõstmise vajaduse ja põhimõtete kohta.

Ümarlaua kokku kutsunud Tarbijakaitseameti peadirektor Helle Aruniidu sõnul oli kohtumise eesmärgiks viia kokku erinevad osapooled ja leida vastused vahepeal üleskerkinud küsimustele. "Tarbijakaitsjatel on hea meel, et elektrihinnatõus on tekitanud ühiskonnas laiema diskussiooni. Tänane kokkusaamine andis võimaluse senisest suuremat selgust luua ja kaasa rääkida elektri hinna kujunemise protsessis enne lõplike hinnakirjade kooskõlastamist."

Kohtumise peateemaks kujunes võrguteenusega seonduv – ampritasu, korterite võrguühenduse kasutamise fikseeritud tasu ning alajaama koguvõimsuse ja tarbimiskohtades garanteeritud võimsuste suhe.

"Elektri kättesaadavus igal ajahetkel, soovitud koguses ja kohas on meile elementaarne, aga selle jaoks on vaja hoida elektrivõrk pidevas kasutamise valmisolekus," selgitas Eesti Energia tehnikadirektor Vali ampritasu kulupõhisust. "Kahekroonine ampritasu on kalkuleeritud elektrivõrgu ülalpidamise, hoolduse, remondi ja tarbitud elektri mõõtmistegevusega seotud kulutustelt. Kuna korterites eraldi peakaitset pole, on korteri võrguühenduse kasutamise fikseeritud tasu – 20 krooni – arvestuse aluseks kõigi kortermajade amprite summa, millele on lisatud korteri elektriarvestiga seotud kulu," lisas ta.

Võrgutasu suuruse küsimuses osapoolte vahel tekkinud arutluse tulemusena lubas Eesti Energia nii Energiaturu Inspektsiooni kui ka Tarbijakaitseameti ettepanekul korterelamutes planeeritava ampritasu suuruse ja arvutamise põhimõtted veelkord läbi vaadata ning muuta tarbijale arusaadavamaks ja põhjendatumaks.

Eraldi selgitati, miks ei vasta alajaama toitel olevate tarbimiskohtade peakaitsmete kogusumma alajaama koguvõimsusele. Küsimus on selles, et ühe alajaama taga olevad kliendid ei tarbi elektrit üheaegselt kogu nende kasutuses oleva võimsusega. Seetõttu on võrgu läbilaske optimaalsuse tagamiseks otstarbekas alajaamas hoida vähem võimsust, kui on sama alajaama taga olevate tarbimiskohtade peakaitsmete koguvõimsus.

Eesti Energia Teeninduse direktori Marko Alliksoni sõnul mõistab ettevõte, et elektri hinnakirjades orienteerumine vajab veelgi põhjalikumat selgitustööd. Eesti Energia lubas kaaluda Energiaturu Inspektsiooni ja Tarbijakaitseameti ettepanekut juba lähikuudel kirjutada tarbijatele väljastatavatel arvetel lahti kulukomponendid, millest elektrienergia hind koosneb.

Kohtumise lõpus tõdeti, et sellised ümarlauad aitavad luua selgust seni ebaselgeks jäänud teemade osas.

Käesoleval aastal on Eesti Energia esindajad kohtunud hinnamuudatuste teemadel veel erinevate poliitiliste ja akadeemiliste ringkondadega.


Lisainformatsioon:

Riina Vändre
Eesti Energia pressiesindaja
Tel. 71 52 255
Mob.52 92 992