Soojusemajandus vajab energeetikute ja munitsipaalvõimude koostööd mitte vastandamist

15.01.2004

Eesti Energia on KJSi jätkusuutlikkuse tagamiseks laenanud ettevõttele kokku 55,4 miljonit krooni. Teine aktsionär, Kohtla-Järve linnavalitsus, pole sellega kaasa tulnud. KJS ise on aastatel 1999-2003 investeerinud energia tootmisesse, jaotamisse ja müüki kokku 88,9 miljonit krooni. Kohtla-Järve ja Jõhvi soojustarbijatel on tänaseni üks soodsamaid soojusenergia hindu terves riigis.

"Eesti Energia, kui 60% KJSi aktsiate omanik, on ettevõttele kaks viimast aastat andnud laenu olukorras, kus kommertspangad seda enam poleks teinud. Sisuliselt tähendab see seda, et Kohtla-Järve elanikud on siiani soojust saanud ettevõtte püsimajäämise tagamiseks laenatud rahade arvelt ning Kohtla-Järve linn, kui 40% aktsiate omanik, ei maksa soojuse eest, olles ise aktsionär, “ ütles Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive, kes on ühtlasi KJS nõukogu esimees.

Liive sõnul on tekkinud majandusraskuste üheks põhjuseks kindlasti asjaolu,et Kohtla-Järve linn ei maksa talle kuuluvate munitsipaalkorterite soojuse eest. “Samuti ei peaks aastal 2004 enam tõsimeeli räägitama soojusvõrkude sundvõõrandamisest. Olukorra teeb eriti koomiliseks see, et varasundriigistamist nõuab linn, kes on kaude ise selle vara kaasomanik, “lisas Liive. "Raske uskuda, et soojusvõrkude enda kätte saamine aitab sotsiaalprobleemidega mitte toime tuleval institutsioonil ühtäkki soojusemajandust paremini korraldada".

Eesti Energia hinnangul on Kohtla-Järvel lahendamata linna omandis olevate tühjade korterite ja mahajäetud korteritega majade probleemid, mis toovad kaasa kaugküttevõrgu lagundamise ja kinnisvara väärtuse veelgi kiirema languse. Samuti on võimalik efektiivsemalt korraldada sotsiaalküsimuste lahendamist, võttes ette projekte koostöös riiklike institutsioonidega nagu Kredex või Euroopa Liidu tõukefondid.

AS Kohtla-Järve Soojus on äriühing, mille tegevuse eesmärgiks on tegeleda soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga. Mõeldes tulevikule ja ka järgnevatele põlvkondade soojavarustusele, peab ettevõte vastutama eelkõige kaugkütte varustuskindluse ja jätkusuutlikkuse eest. Ettevõttel pole samal ajal võimalik vastutada sotsiaalsete küsimuste lahendamise, kinnisvaraturu puudumise, elamumajanduse efektiivse haldamise ja toimivate korteriühistute tekkimise eest. See töö lasub eelkõige kohalikul omavalitsusel.

Eesti Energia mõistab esilekerkinud sotsiaalprobleemide tõsidust ja tahab olukorrale lahenduse leidmiseks kaasa aidata.


Lisainformatsioon:

Sandor Liive
Eesti Energia finantsdirektor
Tel. 071 52 220

Riina Vändre
Eesti Energia pressiesindaja
Tel. 071 52 255