Põlengust ja toitekatkestusest Tartus

14.10.2003

Raport selgitab veelkord kahetsusväärse sündmuse tagamaid ning sisaldab järeldusi, viimaks taoliste olukordade tekkevõimaluse miinimumini. On tõsi, et analoogilisi olukordi täielikult välistada pole võimalik - olemasolevat tehnikat saab kaasaja nõuetega vastavusse viia tänast elektrivõrgu olukorda silmas pidades ja kindla tegevuskava kohaselt. Selleks on Eesti Energial koostatud vastavad programmid nii elektritarbijate varustuskindluse kui ka pingeprobleemide parandamiseks.

18.septembril Tartus toimunud elektrikatkestuse ajal andsid meie rikkebrigaadid, dispetsherid, partnerid, klienditeenindajad ja abijõud kuni hilisõhtuni oma parima elektritoite taastamiseks. Samamoodi anname me oma parima ka varustuskindluse- ja pingeprogrammide realiseerimiseks. Vananenud seadmete väljavahetamine on toimunud ja toimub vastavuses võimalustega järgneva 10 a jooksul. Loomulikult jälgime selle juures tarbijate prioriteetsust ning ka tarbimise mahtusid.


Mis siis ikkagi Tartus juhtus?

Alajaama lahtris võimsuslüliti piirkonnas tekkis kolmefaasiline lühis, mille põhjustas kambris asuva voolutrafo isolatsiooni riknemine ja sellega kaasnenud epoksiidisolatsiooni purunemine. Tekkinud lühise tagajärjel vigastus üks võimsuslüliti paakidest ja sellest välja voolanud õli põhjustas põlengu lahtris, mille tagajärjel purunes võimsuslüliti täielikult. Õli põlemisel eraldus jaotusseadmesse hulgaliselttahma, mis halvendas kogu jaotusseadme isolatsiooni. Jaotusseadme edasine käitamine ilma isolatsiooni puhastamata osutus võimatuks. Et vältida avarii laienemist ja kahjude suurenemist, lülitati 6 kV jaotusseade tööst välja.
Põlengus kannatada saanud keskpinge jaotla ehitati 1966. aastal.

Elektritoite taastamiseks tuli kõigepealt seadmed tahmast puhastada, alles siis sai terveks jäänud jaotla taas sisse lülitada.

Elu-ja ühiskondlikult tähtsad objektid said toitepinge tagasi tunni kuni kahe jooksul.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi põhikompleksi toitekatkestus oli minimaalne, s.o piirdus ainult automaatika ümberlülitusajaga. Kõikide toitekatkestusega haaratud objektide ümberlülitamine teisele toitele ei olnud tehniliselt võimalik.


Kokkuvõtte

Toitekatkestuse pikkust ja ulatust mõjutas jaotusseadme ehituslik konstruktsioon. Jaotla seadmed olid hooldatud ja remonditud kinnitatud hoolduskava kohaselt vastavuses kehtivate nõuetega.

Tartu avariid likvideerima läinud operatiiv- ja remondipersonal tegutses kujunenud situatsioonis kõiki elektriohutusnõudeid järgides läbimõeldult ja õigesti, sellega hoiti ära kogu jaotusseadme hävinemine. Tegutsenuks personal valesti, oleks põleng jaotlas levinud kaugemale ning väljalülitumiste jada põhjustanuks veelgi ulatuslikuma elektrikatkestuse.

Omaaegsete N. Liidu ajal ehitatud jaotlate põhiviga seisneb kambrite konstruktsioonis, kus puudub igasugune võimalus põlengute tagajärgi leevendada. Eestis on täna kasutusel 30 analoogilist jaotlat, mistõttu Tartu alajaamas toimunu kordumist mõnes teises samasuguse konstruktsiooniga jaotlas tehniliselt lõpuni välistada pole võimalik.

Alates 1998 aastast on Eesti Energia rekonstrueerinud 14 jaotlat kogumaksumusega 200 mln krooni.

Analoogilised jaotlad vahetatakse välja järgnevate aastate jooksul tarbimise tähtsuse järjekorras. Peamiselt asuvad nad suuremates linnades ja maakonnakeskustes.

Ühe taolise alajaama jaotusseadme maksumus sõltub jaotusseadme suurusest. Väiksemad maksavad orienteeruvalt 15 mln krooni, suuremad 25 mln krooni.Hinnanguliselt tuleb järgmise kümne aasta jooksul ainuüksi nendesse jaotusseadmetesse investeerida kokku 600 mln krooni.

Tartu alajaama uue 10 kV jaotusseame ehitus algab 2004 aastal.

Eesti Energia koostatud tehnilist raportit hinnanud TTÜ Elektroenergeetika Instituudiks eksperdid jõudisd samadele järeldustele.