Eesti Energia selgitused Tartu elektrikatkestuse kohta

19.09.2003

Eesti Energia loodab edaspidi taolist olukordade tekkevõimaluse viia miinimumini ning teeb kõik selleks, et analoogseid juhtumeid vältida.

Eesti Energia tänab oma kliente mõistva suhtumise eest ja oma koostööpartnereid abi eest.

Veelkord lühidalt juhtunust

Eile kell 12.14 lülitus Tartus lühise tõttu välja Tartu 330/110/35/10/6 kV alajaama üks kahest 6 kV jaotlast (elektrijaotusseade, kust väljuvad liinid tarbijateni). Lühise põhjustas põleng 6 kV jaotusseadme esimese sektsiooni väljuvas tarbijafiidris MKS I 623. Põlengu täpsemaks põhjuseks on sama sektsiooni võimsuslüliti lõhkemine. Jaotusseadmes tekkinud põlengut tuli kustutama tuletõrje ning kustutamistööde ohutuse huvides lülitati välja ka alajaama teine 6 kv jaotusseade, mistõttu jäi kell 12.35 elektrita umbkaudu 20 % Tartu linna tarbijatest.

Ilma elektrita olid Veeriku ja Tähtvere piirkonnad. Rikkemeeskonna tööd segassuits ja ving ruumides, kuhu alguses sai siseneda ainult hapnikumaskidega. Nendes tingimustes keskpingejaotla edasine käitamine oleks toonud kaasa kogu jaotla hävinemise ning seepärast viidi jaotla ajutiselt tööst välja. Seadme esmaremondiks tuli kõigepealt seadmed tahma alt puhastada, siis sai terveks jäänud jaotla osad taas sisse lülitada.

Kella 14.00 paiku oli elutähtsa tegevusega tarbijatele (haigla, polikliinik, politsei) elektritoide taastatud. Lõplikult taastati alajaama toitepiirkonnas toide kell 22.12.

Mis takistab Eesti Energiat viima oma võrku sellisele tasemele, kus sarnaseid juhtumisi ette ei tuleks?

Olemasolevat, kaasaja nõuetele mittevastavat elektrivõrku, ei ole objektiivselt võimalik viia tänapäeval nõutavale tasemele kiiremini kui umbes 15 aastaga. Tõsiseltvõetavaid investeeringuid elektrivõrku taasalustas Eesti Energia paraku alles aastal 1999.

Elektrivõrku ei ole piltlikult öeldesvõimalik aastaks paariks välja lülitada, et kõik korraga korda teha. Elektrivõrgu parandamiseks ja uuendamiseks tuleb vool vajalikus kohas välja võtta. Sellistel plaanilistel elektrikatkestustel on tehniline ülempiir. Ühelt poolt ei tohi plaanilised katkestused liiga palju segada normaalset elu. Teiselt poolt on võrgu üldiseks toimimiseks vajalik alati hoida käigus teatud arv liine ja alajaamasid, et vältida suuremate piirkondade väljalülitamist ehitustööde käigus. Isegi kui kulutada koheselt elektrivõrgu renoveerimisel kasvõi kolm korda rohkem raha kui praegu (praegu ca. miljard krooni aastas) ei saavutaks me sellega märgatavalt kiiremat võrgu arengut. Ehitamine muutuks lihtsalt kallimaks, kuna suurema raha tulek turule tõstaks ehitamise hinda aga ehitustööde maht samas ulatuses ei kasvaks.

Millised järeldused Eesti Energia teeb antud juhtumist?

Eesti Energia viib läbi antud juhtumi põhjaliku analüüsi ning koostab selle kohta avaliku raporti. Samuti viime veelkord läbi meie kõikide alajaamade riskianalüüsi tegemaks kindlaks need alajaamad, mille vananenud seadmed võivad põhjustada suuremahulisi elektrikatkestusi tihedalt asustatud või tööstuslikult olulistes piirkondades. Johtuvalt sellest analüüsist viime sisse vajalikud parandused meie investeeringute kavasse.

Eesti elektrivõrgu üldine seisukord

Suures osas 1960ndatel massiliselt rajatud Eesti elektrivõrk on tänaseks jõudnud juba tehniliselt vanuriikka - põhivõrgu ehk kõrgepinge seadmete keskmine vanus on kriitilised 33 aastat ning jaotusvõrgu ehk madal- ja keskpinge seadmetel 29 aastat. Võrgu optimaalseks keskmiseks vanuseks on aga 20 aastat.

Eesti Energia liinidest ligi kolmandik on 30-40 aasta vanused ning kümnendik isegi vanemad kui 40 aastat. Elektrivõrkude uuendamine sai suure tagasilöögi 1990. aastatel, kui tarbijate ja seeläbi ka Eesti Energia rahapuudusel renoveeriti aastas vaid alla protsendi võrgust. Selleks, et hoida võrkude optimaalset vanust, peaks igal aastal uuendama võrguseadmetest -2,5 protsenti .

Saavutamaks võrkude optimaalne keskmine vanus (20 aastat) on vaja pidevalt umbes 15 aasta jooksul välja vahetada võrkust 4,5 % aastas.


Lisainformatsioon:


Marko Allikson
Eesti Energia juhatuse liige
Tel: 071 52 221


Riina Vändre
Eesti Energia pressiesindaja
Tel. 071 52 255
Mob. 052 92 992