Iseteenindus

Ettevaatust, äike!

01.08.2002

Eelmisel aastal möllanud äikesetormid nõudsid Eestis kaks inimelu. Üks inimene sai raskeid vigastusi. Äikese korral tuleb osata õigesti käituda, et möllav pikne ei põhjustaks rohkem traagilisi õnnetusi.

Tallinna Päästeameti pressiesindaja Priit Laos soovitab võimalusel äikese ajaks kõik tegevused katkestada. Kindlasti tuleks pistikust välja tõmmata elektriga töötavad aparaadid: kodumasinad, televiisor. Arvutid peab kõikidest välistest võrkudest lahti ühendama. Telerilt tuleks eemaldada antenn. Elektrisüsteemi tabanud välk ei pruugi tingimata tappa, kuid lööb süsteemi tasakaalust välja ning rikub seadmed. Lämbele ilmale vaatamata tuleks äikese ajal sulgeda aknad, sest nende kaudu võib tuppa pääseda ettearvamatu keravälk.

Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia klienditelefonil 1545.

Püsige turvalises kohas
Äikese ajal tuleks püsida turvalises kohas. Kindlasti ei tohi viibida suurte puude läheduses. Täiesti vale on puu alla vihmavarju minek. Välk võib puud tabada ning purunev puu on väga ohtlik.

Äikese ajal ei tohi ujuma minna ega mingil muul põhjusel vees viibida, sest vesi on hea elektrijuht. Tekkiv pingeväli ohustab elu ka siis kui välk ei taba vees olijat, vaid veepinda.

Autot peetakse äikese ajal üldiselt turvaliseks, kuid Priit Laos soovitab võimalusel ka autosõitu edasi lükata piksemöllu lakkamiseni, sest ohtu kujutavad näiteks äikesetormis murduvad puud.

Maha kukkunud elektrijuhe on ohtlik
Eriti ettevaatlik peab olema äikesetormi tõttu maha langenud elektrijuhtmetega. Alati ei lülitu kõrgepinge jaotusvõrk ühe maaühenduse tekkimisel kaitsest välja. Seega, kui voolu all oleva juhtme üks ots kukub maha, siis võivad selles piirkonnas liikuvad elusolendid saada sammupingest elektrilöögi. Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna eri punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgade vahe kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 meetrit, loomade jalgevahe võib ületada 2 meetrit.

Voolu alla oleva juhtme maha kukkumisel tekivad maaühenduse kohast kuni 8 meetri kaugusel ringikujulised erineva potentsiaaliga maapinnaosad (rõngad). Puutepunktis 6,7 kV, sealt meeter väljapoole umbes 4 kV, viie meetri kaugusel 1,5 kV ja 8 meetri kaugusel nullilähedane (vt. joonist). Astudes erineva potentsiaaliga rõngaste tsooni, saab inimene elektrilöögi jalast jalga. Ringi keskpunkti lähedal on rõngastevaheline potentsiaalide vahe suurem kui ringi serval ja seega ka elektrilöök tugevam.

Ohupiirkonnast väljumiseks tuleb asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist, hüpates kõrvuti jalgadega, sest mida suurem on jalgade vahe, seda suurem on ka võimalus, et saate elektrilöögi.

Kõrgepinge korral ei tasu loota ka kummisäärikutele. Paljud mustast kummis tehtud tooted on suure süsinikusisaldusega ning võivad seetõttu juhtida elektrit.

Ettevaatust! Katsuge säilitada tasakaal, kukkumine on ohtlik.

Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia klienditelefonil 1545.

Kuidas aidata
Kui siiski juhtub, et keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Seni ei tohi abistaja teda puutuda. Kui te pole kindel, et oskate kannatanut pinge alt vabastada, ärge minge ise pinge piirkonda.

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul tuleb pärast kannatanu vooluringist eemaldamist esmalt kindlaks teha tema seisund: kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas tal pulss lööb. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul kaob teadvus, lakkab hingamine ning seiskub südametegevus. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi.

Kiirabi tulekuni proovida väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks järgmist:

  • elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, seetõttu avada rõivad ohvri rinnal ning anda tugev löök kolmnurga piirkonda, st. pisut kõrgemale kohast, kus roided rindkerel kolmnurga moodustavad;
  • pärast lööki tuleb seisund uuesti kindlaks teha;
  • kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peab alustama kunstlikku hingamist;
  • kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemise või kiirabi saabumiseni.

Kuidas kaitsta hooneid
Äikesetormides on pikselöögi tagajärjel hävinud hooneid, pered on jäänud koduta. Ometi on vara pikselöögi eest suhteliselt lihtne kaitsta. Äikesetormis võite end tunda palju muretumalt, kui hoonetel on õigesti paigaldatud piksevardad. Abi ja head nõu saate elektripaigaldistega tegelevatelt ettevõtetelt.

Piksevarras on hoone lähedale (katusele) püstitatud maandatud metalljuht. Silmas tuleb pidada, et piksevarda kaitsetsooniks on varda tippu asetatud koonus, mille tipunurk on 90 kraadi – seega ei piisa pika hoone kaitsmiseks paarimeetrisest piksevardast katuse ühes nurgas.

Elektriseadmete kaitsmiseks võimalike piksekahjustuste eest tuleb muretseda piksevoolukaitse, mida müüvad ja paigaldavad elektriseadmete monteerimisega tegelevad firmad. Piksevardaid ja piksevoolu kaitsmeid ei tohi ise valmistada.

Äikese ajal on kõige olulisem olla ettevaatlik. Ärge riskige! Vaatamata film või tegemata töö on väiksem kaotus kui elu.

Voolu all oleva juhtme maha langemisel tekivad maaühenduse kohast kuni 8 m kaugusel erineva potentsiaaliga rõngad. Juhtmele lähenemisel satuvad inimese jalad erineva potentsiaaliga aladesse ning jalgades tekib nö sammupinge, mis võib olla surmav. Mida pikem on samm ja mida lähemal on inimene juhtmele, seda suurem on keha läbiv pinge.
Joonis:Raimo Oinus