Projekt „Tervislik ja säästlik kodu“ kuulutas välja näidiselamu rekonstrueerimise konkursi

06.04.2010
Eesti Energia, Swedbank, KredEx, Kliima- ja Energiaagentuur, Tallinna linn, Tallinna Tehnikaülikool ja teised organisatsioonid on algatanud koostööprojekti, mille käigus rekonstrueeritakse terviklikult üks Tallinna korterelamu. Näidiselamu saab praktiliseks ja käegakatsutavaks eeskujuks kõigile vanemat tüüpi korterelamutele, mis rekonstrueerimist vajavad. Näidiselamuks on oodatud kandideerima 5-korruselised kuni 5 trepikojaga ja vähemalt 30 korteriga Tallinna elamud. Korterelamul ei tohi olla võlgnevusi teenusepakkujate ees ning eelistatud on korterelamud, kus pole teostatud olulises osas rekonstrueerimistöid. Konkursi võitja saab hulgaliselt soodustusi ning mitmed kulutused tasuvad projekti partnerid:
  • Swedbanki ja KredExi kuni 20 aastase perioodiga renoveerimislaen 1% fikseeritud intressi ning lepingutasuta;
  • taastuvenergiaallikaga seotud soojatagastusega ventilatsioonisüsteemi soetamise ja paigaldamise kulude katmine kuni 1 miljoni krooni ulatuses Kliima- ja Energiaagentuuri poolt;
  • elektrisüsteemi rekonstrueerimistööde teostamine kuni 100 000 krooni väärtuses Eesti Energia poolt;
  • rekonstrueerimistööde omafinantseeringu kompensatsioon summas kuni 300 000 krooni Tallinna linnalt;
  • energiaaudit, rekonstrueerimistööde projekt, projektijuhtimine ja omanikujärelvalve; individuaalse küttekulu jaotussüsteemi paigaldamine.
Täpsem info projekti ning konkursi tingimuste kohta on kättesaadav siit » Eesti Energia energiasäästu projektijuhi Mikk Saare sõnul nõustab Eesti Energia oma kliente igapäevaselt energiasäästu teemadel - analüüsib energiaauditi ja energiamärgiste raames hoonete energiatarbimist, tuvastab energiakadusid ja pakub võimalusi nende vähendamiseks. „Meie kogemus on selgelt näidanud, et nendes korterelamutes, kus on energiakadude vähendamiseks vajalik põhjalik renoveerimine ette võetud, on säästetud kümneid ja sadu tuhandeid kroone. Veelgi parema tulemuse annab terviklik rekonstrueerimine, mille raames rajatakse ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteem ja saavutatakse nii hea sisekliima kui veelgi suurem energiasääst. Tervisliku ja säästliku kodu pilootprojektist saab hea õppematerjal kõigile, kes otsivad terviklahendusi oma elamiskekkonna parandamiseks," ütles Saar. Swedbanki korterühistute valdkonna juhi Janis Pugri sõnul elab ca 70% Eesti elanikest korterelamutes. „Vanemad kortermajad, mis on koduks paljudele Eesti inimestele, ei kao lähiajal meie linnapildist kuhugi. Täna on oluline mõelda, mil viisil on mõistlik neid maju korda teha. Paljud korteriühistud on sellega juba alustanud, kuid kohe on esile kerkinud probleem - milline on optimaalne lahendus ja mõistlik investeeringu suurus,“ selgitas ta. „Eestis puudub täna näide terviklikust renoveerimislahendusest, selle lahendab käesolev projekt, kus tähelepanu pööratakse nii elamu kasutusea pikendamisele, energiasäästlikkusele kui ka välisilmele. Äärmiselt oluline on ka tagada tervislik sisekliima,“ võttis Janis Pugri kokku projekti eesmärgid. „Usume, et pilootprojekt „Tervislik ja säästlik kodu” paneb korterelamute rekonstrueerimisel maha olulise kvaliteedimärgi ning annab eeskuju uutele algatustele, mis aitavad meil samm-sammult liikuda tervislikuma elukeskkonna poole,” lisas ta. KredExi juht Andrus Treieri sõnul annaks tark käitumine maja korda tegemisel küttekuludelt säästu vähemalt 40% ulatuses. Nii on näiteks mõõdetud Tallinnas Paldiski mnt 171 asuvas korterelamus, mis renoveeriti 2006.–2007.aastal. „Eesti elamufondi on võimalik muuta märkimisväärselt energiasäästlikumaks, kuid selle saavutamiseks on investeeringud möödapääsmatud. Investeeringu finantseerimisel pakuvad nii soodne laen kui ka laenukäendus olulist ja märkimisväärset abi,“ märkis Treier. Kliima ja Energiaagentuuri juhi Kristiina Rebase sõnul ei tohiks korterelamute renoveerimisel unustada kvaliteetse sisekliima loomist. „Nõukogude ajal ehitatud paneelelamutes on reeglina väga kehv ventilatsioonisüsteem, mis võib põhjustada hallituse teket siseruumidesse. Hoone välisfassaadi soojustamisel muutub see probleem aga veelgi teravamaks, sest kogunev niiskus ei pääse enam välja ning hakkab kahjustama hoone konstruktsioone ning hoones elavate inimeste tervist. Kvaliteetse ventilatsioonisüsteemi paigaldamine võib lisaks tervislikule sisekliimale aidata kokku hoida ka kütteks ja sooja vee tegemiseks kulutatavat energiat,“ märkis Rebane.