Ettevaatust, äike! - Kuidas kaitsta end äikese ja purunenud elektrisüsteemide eest.

19.07.2001

Tallinna Päästeameti pressiesindaja Priit Laos soovitab võimalusel äikese ajaks kõik tegevused katkestada. Kindlasti tuleks välja lülitada kõik elektriga töötavad aparaadid: kodumasinad, televiisor, arvutid. Telerilt tuleks eemaldada antenn. Elektrisüsteemi lööv välk ei pruugi küll tingimata tappa, kuid lööb kindlasti süsteemi tasakaalust välja ning rikub aparaadid. Vaatamata lämbele ilmale tuleks äikese ajal sulgeda aknad, sest nende kaudu võib tuppa pääseda ettearvamatu keravälk.

Püsige turvalises kohas
Äikese ajal tuleks püsida turvalises kohas. Kindlasti ei tohi viibida suurte puude läheduses. Täiesti vale tegu on puu alla vihmavarju minek. Välk võib puud tabada ning purunev puu on väga ohtlik, samuti on tappev maapinda läbiv elektrivool (vt allpool olevat joonist). Äikese ajal ei tohi ujuma minna ega mingil muul põhjusel vees viibida, sest vesi on hea elektrijuht ning tekkiv pingeväli ohustab elu ka siis kui välk ei taba otse vees olijat ennast vaid veepinda. Autot peetakse äikese ajal üldiselt turvaliseks, kuid Priit Laos soovitab võimalusel ka autosõitu piksemöllu lakkamiseni edasi lükata, sest sõidukit võivad ohustada näiteks äikesetormis murduvad puud nullilähedane nähtavus.

Talupidajad peaksid äikseohu korral vältima loomade sattumist üksikute puude või kõrgemate (elektri) postide lähedusse. Maasse tungiv piksenool tappis paar aastat tagasi mitukümment kõrgepingeliini posti all rohtu näsinud mullikat.

Mahalangenud elektrijuhe on üliohtlikEriti ettevaatlik peab olema äikesetormi tõttu mahalangenud elektrijuhtmetega, sest pole teada, kas tegu on madal- kesk- või kõrgepingeliiniga.

Keskpinge jaotusvõrk (alla 35 kV) ei lülitu alati ühe maaühenduse tekkimisel kaitsest välja, vaid töötab tarbijate pideva elektrivarustuse huvides edasi. Seega, kuivoolu all oleva juhtme üks ots kukub maha, siis võivad saada selles piirkonnas liikuvad elusolendid sammupingest elektrilöögi. (Sammupingeks nimetatakse pinget maapinna erinevate punktide vahel, mis asuvad inimese sammu või looma jalgevahe kaugusel. Inimese sammu pikkuseks loetakse 0,8 m loomade jalgevahe võib ületada 2 m.)Voolu alla oleva juhtme mahakukkumisel tekivad selle tagajärjel maaühenduse kohast kuni 8 meetri kaugusel ringikujulised erineva potentsiaaliga maapinnaosad (rõngad). Puutepunktis 6,7kV, sealt meeter väljapoole umbes 4kV, edasi viie meetri kaugusel 1,5kV ja 8 meetri kaugusel praktiliselt nullilähedane (vt. joonist). Analoogne, kuid märksa tugevam pingeväli tekib ka maasse tungiva välgulöögi ümber. Astudes erineva potentsiaaliga rõngaste tsooni, saab inimene elektrilöögi jalast jalga. Ringi keskpunkti lähedal on rõngastevaheline potentsiaalide vahe suurem kui ringi serval ja seega ka elektrilöök tugevam.

Ahela katkestamiseks tuleb:

1. tõsta üks jalg üles, seista ja hüpata ühel jalal juhtmetest eemale;
2. asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega.

Ettevaatust! Katsuge säilitada tasakaal, kukkumine on ohtlik.

Kahjustatud madalpinge liinid (alla 0,4 kV) on väga suure tõenäosusega pingestatud. Läbi maapinna nad inimest ei ohusta, kokkupuude võib aga olla surmav.

Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia klienditelefonil (0) 625 4254.

Kuidas aidata
Kui siiski juhtub, et keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. Tuleb meeles pidada, et ohver on pinge all niikaua, kuni ta on seotud vooluringiga. Ning seni ei tohi abistaja teda ise puutuda. Kannatanut peaks proovima vooluringist eemaldada näiteks kuiva puutoikaga.

Tallinna Kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul, tuleb pärast kannatanu vooluringist eemaldamist esmalt diagnoosida tema seisund. Tuleb kontrollida, kas haige on teadvusel, kas ta hingab ning kas tal pulss lööb. Nõrgema elektrilöögi korral võib kannatanu olla teadvusel, kuid ei saa tekkinud krambi tõttu liigutada ega kõnelda. Halvemal juhul teadvus kaob, hingamine lakkab ning südametegevus seiskub. Igal juhul tuleb kutsuda kiirabi.

Kiirabi tulekuni võib väga halvas seisundis kannatanu aitamiseks proovida järgmist:
1. elektrilöök kahjustab põhiliselt südant, ohvri rinnalt tuleks riided avada ning anda rusikaga tugev löök nn kolmnurga piirkonda st pisut kõrgemale kohast, kus roided inimese rindkerel kolmnurga moodustavad.
2. pärast lööki tuleks seisund uuesti diagnoosida
3. kui pulss endiselt puudub ja hingamine ei taastu, peaks alustama kunstlikku hingamist,
4. kunstlikku hingamist tuleb jätkata kannatanu seisundi paranemiseni või kiirabi saabumiseni.

Kuidas kaitsta hooneid
Viimaste päevade äikesetormides on pikselöögi tagajärjel hävinud mitmed hooned, mitu peret on jäänud koduta. Ometi on pikselöögi eest oma vara suhteliselt lihtne kaitsta. Äikesetormis võite end palju muretumalt tunda, kui teie hoonetel on õigesti paigaldatud piksevardad. Abi ja head nõu saate ses osas elektripaigaldistega tegelevatelt ettevõtetelt.

Piksevarras kujutab endast hoone lähedale (katusele) püstitatud maandatud metalljuhti. Silmas tuleb pidada, et piksevarda kaitsetsooniks on varda tippu asetatud koonus, mille tipunurk on 90 kraadi – seega pika hoone kaitsmiseks ei piisa paarimeetrise piksevarda püstitamisest ühte katusenurka.

Et kaitsta oma kodu elektriseadmeid võimalike piksekahjustuste eest, tuleb muretseda piksevoolukaitse. Piksevoolukaitsmeid müüvad ja paigaldavad elektriseadmetemonteerimisega tegelevad firmad.

ÄIKESE AJAL ON KÕIGE OLULISEM OLLA ETTEVAATLIK. ÄRGE RISKIGE! TEGEMATA TÖÖ VÕI VAATAMATA FILM ON VÄIKSEM KAOTUS KUI ELU.


Katrin Kurik
Eesti Energia kliendilehe toimetaja

Raimo Oinus
Eesti Energia spetsialist