Iseteenindus

Energiaturu ülevaade: Elektrihinda mõjutab suvel mahukas taastuvenergia tootmine

10.05.2024

Suurenev päikeseenergia toodang Baltikumis ja vähenev tarbimine suveperioodil langetavad elektri turuhinda. Samas tundidel, mil soodsat tuule- ja päikeseenergiat jääb puudu, tuleb piirkonnas kasutada kallimaid soojuselektrijaamu ja importida elektrienergiat naaberriikidest, mis tähendab tarbijate jaoks kõrgema elektrihinnaga tunde.

Pilt

Aprilli elektrihinnad olid sama muutlikud kui kevadine ilm, kuid kuu tervikvaates langesid

Aprillis oli olukord Baltikumi elektriturul sama muutlik kui kevadine ilm. Vaatamata talve ajutisele naasmisele aprilli lõpus, siiski elektri hind kuu vaates langes. Aprillis oli Nord Pooli elektri börsihind Eestis võrreldes märtsiga 11,53% odavam, makstes 60,39 eurot/MWh. Aprill oli ilma poolest väga heitlik ning vastavalt sellele muutus ka nõudlus elektrienergia järele. Kokku tarbiti aprillis üleriigiliselt 680 GWh energiat (märtsis 721 GWh). Keskmine elektrienergia tunnitarbimine vähenes 2,6%.

Ilus ilm aprilli alguses tõi kaasa rekordilise taastuvenergia tootmise. Tuulepargid tootsid peaaegu sama palju elektrit kui päikesepargid, saavutades kokku 160 GWh rohelist energiatootmist. Kuu teisel poolel suurendas halvenenud ilm nõudlust elektrienergia järele ja tõi kaasa taastuvate energiaallikate toodangu osakaalu vähenemise. Olukord hakkas paranema, kui talvised ilmad möödusid.

Läti ja Leedu taastuvenergia tootmine püstitas rekordeid, kuid halvenenud ilm ja taristu hooldustööd tõid kaasa ka soojuselektrijaamade käitamise vajaduse.

Märtsis jäid elektrihinnad Leedus ja Lätis samale tasemele nagu Eestis, ulatudes 60,25 eurot/MWh kuukeskmiseni. Aprilli algust saatnud head ilmad tõid kaasa rekordilise taastuvenergia tootmise. Leedu päikeseelektrijaamad tegid 11. aprillil kell 11:00 selle aasta tootmisrekordi ühe tunni kohta, 730 MW ning 14. aprillil kell 21:00 saavutasid tunnirekordi ka tuuleenergiast elektritootmises, 1090 MW. Leedu tootis aprilli jooksul tuulest, päikesest ja veest kokku 400 GWh rohelist energiat. Lätis oli aprillis esirinnas hüdroenergia tootmine, tootes 642 GWh rohelist elektrit. Tuuleenergia jäi sellele oluliselt alla, saavutades 19,5 GWh.

Aprilli teist poolt valitsenud külma ilma tõttu oli vaja töös hoida soojuselektrijaamu. Olukorda raskendas asjaolu, et odavama elektrienergia tootmist piirkonnas piirab endiselt Soome olulise Olkiluoto-3 tuumareaktori remont. Samuti on Rootsis käimas mitmed plaanipärased energiataristu hooldustööd, mis vähendavad odavama energia jõudmist Balti riikidesse. Sealse kahe reaktori koguvõimsus on 2,5 GW ning nende remonttööd peaksid lõppema mais.

Euroopa gaasihinnad on praegu stabiilsed, kuid neid võivad mõjutada geopoliitilised pinged.

Maagaasi hind tõusis aprillis Hollandi TTF-börsil 2 protsenti, kuu keskmine hind oli 28,06 eurot/MWh. Seda mõjutasid investorite hirmud pingelise geopoliitilise olukorra pärast Lähis-Idas. Tulevikutehingud näitavad, et maagaasi hind peaks aasta lõpus ületama 35 eurot/MWh piiri, seni keerleb see 30 eurot/MWh ümber. Kui aga olukord Iraani ja Iisraeli vahel eskaleerub, võime näha drastilisemaid hinnamuutusi.

Talviste ilmade tagasitulek aprillis suurendas nõudlust CO2 saastekvootide järele, nende keskmine hind kõikus 64 eurot/tonni ümber. Mai alguse seisuga näitavad turufutuurid, et nende hind tuleb aasta lõpuks eeldatavasti 70 euro ümber tonni kohta, kuigi alles eelmisel kuul kauplesid nad hinnatasemel 60 eurot/tonn.

Ilmastikuprognoosi kohaselt tuleb maikuu aastaajale kohane. Sellisel juhul ei tohiks ka elektrihindades üllatusi tulla. Nagu tavaliselt, on suve lähenedes oodata tõhusamat päikese- ja tuuleenergia tootmist, mis võimaldab elektrihindu madalal hoida. Ebakindlust toob aga pingeline geopoliitiline olukord Iraani ja Iisraeli vahel. Kui konflikt jätkub või laieneb, avaldab see paratamatult negatiivset mõju energiahindadele.

Suvel on Eestis oodata madalat elektrihinda, mis põhineb taastuvenergia tootmisel, kuid peame katma ööd kallima imporditud elektrienergiaga.

Üldiselt toob suvi alati madalamaid elektrihindu ja sel aastal võivad need Baltikumis langeda oodatust rohkem. Me läheme suvele vastu rekordiliselt suure taastuvenergia toodangu, stabiilse tarbimise ning Põhjamaade ühtlase hüdroenergia pealevooluga. Tõenäoliselt töötavad fossiilkütusel põhinevad elektrijaamad minimaalse võimaliku võimsusega, kuna nende kütte- ja CO2-kvootide kulud on kõrged. Läti ja Leedu gaasitehastes on suviti hooldustööd, nagu ka Eesti põlevkivielektrijaamades.

Suve elektritootmist juhib päike, mille installeeritud võimsuse suurus on Balti riikides eeldatavasti rekordilised ca 2000 MW. Võrdluseks: juunis keskpäeval oodatav tunnitarbimine on umbes 2800 MW. Kui nüüd lisada 1700 MW paigaldatud tuuletootmisvõimsust, siis võime eeldada, et enamikel päevadel on hind päikesepaistelistel tundidel (10-18) väga madal või isegi negatiivne, nagu me juba aprillis ja mais mitmel päeval nägime.

See võib viia meid paradoksaalse hinnakõverani, kus öised hinnad võivad tegelikult olla palju kõrgemad, kuna peaksime importima elektrit Soomest, Rootsist või Poolast või käivitama mõne meie fossiilkütusel töötava elektrijaama. Need töötavad hetkel 70-100 eurot/MWh hinnavahemikus. Võrdluseks, et tulevikutehingute põhjal on meie lähiriikides juuli keskmine elektrihind järgnev: Soome 36 eurot/MWh, Lõuna-Rootsi 37 eurot/MWh, Poola 88 eurot/MWh. Tavaliselt jääb Baltimaade elektrihind nende näitajate vahele.

EstLink 2 kaabli rike on mõjutanud elektrihindu oodatust vähem

Praegu teadaolevalt ei saa EstLink 2 kaabel töökorda enne augusti lõppu. Kuigi esialgu arvasime, et kaablirike toob kaasa märgatava hinnatõusu, on hetkehinnad alates märtsist tõestanud vastupidist. See on tugev märk sellest, et Baltikumi elektriturg on jõudnud punkti, kus me ei ole alati sõltuvuses odava Soome elektri impordist ja mõnel päeval on meil olnud isegi odava energia ülejääk, mida põhja poole eksportida.

Vaadates elektrienergia kogutarbimise andmeid ja arvestades temperatuurimuutuste mõju, on elektritarbimine jäänud talvekuudel võrreldes 2023. aastaga üsna stabiilseks. Suvine tarbimine on aga vähem prognoositav, sest seda mõjutavad väike- ja mikrotootjad oma päikesepaneelidega, mistõttu nendelt tavaliselt tulev ostunõudlus puudub. Võime eeldada väikest tarbimise kasvu kliimaseadmete töös hoidmiseks, kui tuleb kuum suvi. Üldiselt oleme siiski madalamal tarbimise tasemel võrreldes 2022. aasta tipptasemega, mis käib sama sammu ka üldise majandusolukorraga.

Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov.