Eesti Energia investeeris mullu teadus- ja arendustöösse 11,9 miljonit eurot, keskendudes enda tegevuse keskkonnajälje vähendamisele ning klientidele nutikamate ja kasulikumate teenuste arendamisele.

Eesti Energia eesmärk on jõuda aastaks 2045 süsinikuneutraalsuseni ja sel teel arendada välja ringmajandusel põhinev süsinikuneutraalne keemiatööstus. Seetõttu keskendusid mahukamad teadus- ja arendustööd tootmisseadmete süsinikdioksiidi heitmete vähendamisele, toodete kvaliteedi tõstmisele ja keskkonnaalastele uuringutele. Aastaga kasvasid kontserni investeeringud teadus- ja arendustöösse poole miljoni euro võrra.

Energiakontserni partnersuhete juhi Kaarel Kuuse sõnul väljendab teadus- ja arendustööks tehtud investeeringute maht ja fookusteemad ettevõtte pikaajalist strateegilist ambitsiooni pakkuda klientidele nutikaid lahendusi ning asendada põlevkivipõhine energiatootmine ringmajandusliku ja süsinikuneutraalse keemiatööstusega.

„Eesti Energia pühendumist süsinikuneutraalsuse eesmärgile näitavad nii rekordilised investeeringud taastuvenergiasse kui kasvanud panus teadus- ja arendustöösse. Energiamaailm muutub iga aastaga tehnoloogiliselt keerukamaks. See loob üha enam võimalusi pakkuda klientidele nutikaid lahendusi, mis soodustavad rohepööret ja rahasäästu,“ ütles Kuusk. „Eelmisel aastal astusime ka mitme sammu võrra edasi teekonnal süsinikuneutraalse tootmise poole, et aastaks 2040 kujundada praegu põlevkivil põhinev vedelkütuste tootmine sajaprotsendiliselt ümber ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks.“

Enam kui 90% teadus- ja arendusinvesteeringutest jäi mullu Eestisse. 2023. aastal jätkab Eesti Energia keskendumist keemiatööstuse ja ringmajandusega seotud teadus- ja arendustegevustesse ja plaanib panustada teadus- ja arendustegevustesse rahaliselt rohkem. Olulisemate teemade seas on näiteks plastijäätmete kasutuselevõtt keemiatööstuse toorainena ning süsihappegaasi püüdmine energiatootmise seadmetelt. Samuti jätkatakse nutikate teenuste arendamisega ning panustatakse energeetikavaldkonna populariseerimisse noorte seas.

Näiteks töötas Eesti Energia koostöös Tartu Ülikooli andmeteadlastega välja rakenduse, mis võimaldab ettevõttel tulevikus pakkuda klientidele nende vajadustest ja reaalsest tarbimisprofiilist lähtuvaid lahendusi.

Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Mihkel Solvak tõi välja, et Eesti Energia poolt pakutavad teadus- ja arendusprobleemid on huvitavad ja praktilised. „Eesti Energia valdab suures koguses unikaalseid andmeid, millel saab katsetada ideid, mida Eestis kuskil mujal muidu testida ei saaks. Huvitavad probleemid kombinatsioonis unikaalsete andmetega teevad Eesti Energiast teadustöö jaoks väga atraktiivse partneri,“ lausus Solvak.

Eesti Energia suurimaks teadus- ja arenduspartneriks kujunes mullu Tallinna Tehnikaülikool, aktiivne koostöö käib ka Tartu Ülikooliga. Samuti teeb ettevõte teadus- ja arendusalast koostööd rahvusvaheliste tehnoloogia- ja projekteerimisettevõtetega.

Eesti Energia kuulub mitmesse innovatsiooni eest seisvasse ühingusse nagu Euroopa puhta vesiniku allianss, ringmajandusettevõtete liit, tööandjate keskliidu uuendusmahukate ettevõtete 2% klubi, innovatsiooniliidrite klubi ja plastiliit. Samuti osaleb Eesti mitmes rahvusvahelises teadus- ja arendusprojektis, kus fookus on elektriautode laadimise ja kortermajade renoveerimise innovaatilistel lahendustel.