Iseteenindus

Eesti Energia käivitas vesisalvesti tehnilise lahenduse analüüsi

28.12.2022

Eesti Energia sõlmis lepingu inseneribürooga Steiger, et alustada planeeritava vesisalvesti tehnilise lahenduse analüüsi, mille eesmärk on panna paika vajalike rajatiste täpne asukoht ning täpsustada investeeringumaksumust.


Ida-Virumaale Estonia kaevanduse tööstusalale planeeritav vesisalvesti on mastaapne ringmajandusprojekt, mille ehitamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivikillustik ja suletud kaevanduskäigud. Jaam toimib võimsa salvestina, aidates käivitumisel tagada energiajulgeolekut ja elektrivõrgu stabiilsust.

Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul kulgevad vesisalvesti arendustööd plaanipärases tempos ning iga järgmine etapp toob energiaturgudele erinevaid teenuseid pakkuda suutva ja seetõttu kogu Eesti jaoks olulise salvesti valmimise lähemale.

„Eesti energiajulgeoleku ja energiasõltumatuse tagamine meie enda varadega on tähtsam kui kunagi varem. Hiljemalt 2026. aastasse planeeritud Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga liitumise valguses on äärmiselt oluline, et Baltimaadesse loodaks vajalikud energiaturud ja tootmis- või salvestusvarad, millega varustuskindlust võimalikult roheliselt ja võimalikult soodsalt tagada,“ ütles Aleksandrov. „Rahvusvaheline huvi Estonia vesisalvesti vastu on väga suur, sest tegemist on unikaalse projektiga. Järgneva aasta jooksul viime läbi põhjalikud ja mitmekülgsed uuringud, mis peavad andma kindluse, et meie lahendus toimib.“

Kevadel valmivale tehnilise lahenduse analüüsile järgneb eelprojekteerimine koos vajalike uuringutega. Need tööd peaks plaani järgi valmima 2023. aasta lõpuks ning investeerimisotsus langema 2024. aasta esimeses pooles.

Inseneribüroo Steigeri projektigeoloogi Hardi Aosaare sõnul on ettevõtte ees seisev ülesanne maailmas ainulaadne, kuid meeskond selle lahendamiseks parim.

„Estonia vesisalvesti projekt on heaks näiteks, kuidas mõelda „kastist välja“. Selle projektiga plaanitakse taaskasutada vana põlevkivikaevanduse infrastruktuuri, mäetööstuses tekkinud jäätmeid ehk aherainet ning panustada tulemiga omakorda Eesti energeetika varustuskindlusesse,“ ütles Aosaar. „Lisaks väga huvitavale insenertehnilisele väljakutsele on see projekt meile heaks võimaluseks teha koostööd oma Saksa partneriga Fichtner. Oleme enda alla appi koondanud ka tipptasemel Eesti ehitusgeoloogia ning mäeinseneeria kompetentsid. Usume, et meie meeskond on sedasorti maailmas ainulaadsete ülesannete lahendamiseks parim ja saame oma nõu ning jõuga Eesti Energia vesisalvesti arendusele hoogu anda.“

Kuni 225-megavatine jaam toimib suuremahulise salvestina. Selle ülemine reservuaar rajatakse aherainest alustarindile ning alumise reservuaarina võetakse kasutusele suletud kaevandus. Kui energiasüsteemis on elektrit puudu, lastakse vesi ülemisest reservuaarist mööda torusid läbi elektriturbiini, mis muudab vooluenergia elektrienergiaks ja vesi jõuab alumisse reservuaari. Ajal, mil elekter on odav, pumbatakse vesi üles tagasi, et vajalikul hetkel korrata. Tööle hakkab jaam 2026. aastal.

Eesti Energia lahendus on unikaalne, sest vesisalvesti survekõrguse ehk ülemise ja alumise veereservuaari vahelist kõrgust suurendatakse taaskasutades Estonia põlevkivikaevanduse mäemassi rikastamisest tekkivat aherainet. Eriliseks teeb projekti ka kaevanduse kasutamine hüdroelektrijaama veereservuaarina.

Planeeritava salvesti kontseptsiooni on võimalik eksportida teistesse riikidesse. Sihtgrupiks on riigid, mille maapinna reljeef pole sobilik klassikalise pumphüdroelektrijaama ehitamiseks (või keskkonnamõjud jaama rajamiseks looduslikesse tingimustesse liiga suured) ning kus on suletud või suletavaid kaevandusi.

Eesti Energia vesisalvesti tehnilise lahenduse leidmist ja eelprojekteerimist toetab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.