Iseteenindus

VIDEO: Eesti Energia teekond süsinikuneutraalse keemiatööstuseni
Keemiatööstus

03.08.2022

Eesti Energia eesmärk on hiljemalt 2045. aastaks jõuda süsinikuneutraalsuseni. See ei tähenda, et Eestile ligi saja aasta jooksul valgust, sooja ja rikkust toonud põlevkivi unarusse jäetakse. Vastupidi. Energiat toodame tuulest ja päikesest, selle salvestame akudesse ning vesinikku. Põlevkivi kasutame edasi, ainult et targemalt. Mitte energiaallika, vaid toorainena süsinikuneutraalses keemiatööstuses. Mida see tähendab?


Kui elekter tuleb tuulest ja autod hakkavad sõitma elektri või vesinikuga, siis kõiki vajalikke plasti sisaldavaid tooteid me looduslikega asendada ei suuda. Aknatihenditest kosmoseseadmeteni.

Plaste saadakse enamasti naftast. Plaste naftaks tagasi ei saa, kuid tänu Eesti Energia Enefiti tehnoloogiale saab need ümber töödelda vedelikeks, mille saab muundada plastitööstuse toormeks olevateks kemikaalideks.

Meie tehnoloogia kannab nimetust pürolüüs. Inimkond tunneb seda protsessi vähemalt kiviajast saadik, kui õppis puidust tõrva ja pigi tegema seda ilma õhu juurdepääsuta kuumutades. Eesti Energia tehastes kuumutatakse pürolüüsi käigus põlevkivi suures kinnises anumas nii kõrge temperatuurini, et sellest eraldub kergem õli, raskem õli ja gaas. Koos valdkonna parimate teadlastega on Eesti Energia tõestanud, et seda tehnoloogiat saab edukalt kasutada muul viisil taaskasutamatute prügiplastide ja vanarehvide ümbertöötlemiseks ning toota tekkinud õlist kemikaalid, millest saab valmistada uued plasttooted.

Oma tehastes suudame peagi ümber töödelda kogu Baltimaades tekkiva prügiplasti ja vanarehvid, ehk sadu tuhandeid tonne prügi, mis muidu ladestataks prügilates või põletataks suure süsinikujäljega ahjudes. Loome suletud ringi, kus Eesti Energia keemiatehased töötlevad kasutuskõlbmatu prügi ümber ning meie partnerite abiga jõuab toode oma elukaare algusesse tagasi.

Kilekotid ja ketšupipudelid ei pea enam maa all ootama 1000 aastat lagunemist ja keskkonda reostama, vaid need saab tänu Enefiti tehnoloogiale muuta uuteks kilekottideks ja ketšupipudeliteks.

Süsinikuneutraalne keemiatööstus ei saa aga sündida süsiniku püüdmiseta. Lahendused on olemas, koos teadlastega tuleb neist vaid sobivaim leida. Püütud CO2 saab muuhulgas kasutada metanooli või kaltsiumkarbonaadi tootmiseks. Nende ainete kasutusvaldkond ulatub kütustest meditsiinini.

Ringmajandusel põhinev keemiatööstus oleks seega peaaegu täielikult jäätmevaba, sest iga etapi kõrvalprodukt oleks mõne järgmise toote toormeks. Tekkiv tuhk sobib näiteks väetiseks või plastikute mahuaineks, aheraine aga teedeehituseks. Iga jäätmeid sorteeriv inimene saab otseselt panustada sellesse, et loodust hävitavat plastiprügi enam ei tekiks.

Sada aastat tagasi põlevast kivist ja tossavatest korstnatest alguse saanud Ida-Virumaa tööstus muutub järgmise kahe kümnendiga tundmatuseni, kuid säilib põhiline: inimeste turvatunne, kõrget lisandväärtust loovad töökohad ja maailmas ainulaadse oskusteabe areng. Põlevkivi muutub keskkonnaprobleemide lahendajaks. Põlevkivi tulevik on keemia.

Loe lähemalt