Eesti Energia 2022. aasta I kvartali konsolideeritud müügitulu oli kokku 571,5 mln eurot (+92,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 213,0 mln eurot (+194,4% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga), normaliseeritud EBITDA oli 127,3 mln eurot (+88,2%). 2022. aasta I kvartal lõppes puhaskasumiga 163,0 mln eurot (+514,5% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga), normaliseeritud puhakasum oli 77,2 mln eurot (+254,2%).

Normaliseeritud EBITDA ja normaliseeritud puhaskasumi kasutuselevõtt alates 2022. aasta I kvartalist on EBITDA ja puhaskasumi esitamine korrigeeritud viisil parema võrdluse huvides, elimineerides pikaajaliste elektrienergia ostulepingutega (PPA) seotud tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ümberhindlusel tekkiva ajutiste kõikumiste mõju.

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia müügitulud ja EBITDA kasvasid 2022. aasta I kvartalis tänu elektri segmendile, kus tulude kasv oli tingitud jaemüügi ja tootmisvarade tugevast tulemusest mõjutatuna jätkuvalt kõrgetest elektrihindadest. Kõrge elektrihindade tase on jätkunud alates eelmise aasta teisest poolest tingituna Põhjamaade hüdroreservuaaride jätkuvast madalast tasemest ja paindliku elektritootmise vähesusest, mis vastaks turu nõudlusele olukorras, kus gaasi maailmaturu hinnad on viinud gaasil töötavate elektrijaamade muutuvkulude taseme oluliselt kõrgemale. Täiendavalt mõjutasid elektri segmendi EBITDA-t mitterahalised ajutised kõikumised pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglases väärtuses, seetõttu on parema võrreldavuse huvides kasutusele võetud normaliseeritud EBITDA näitaja.

Võrguteenuse müügitulud langesid tulenevalt madalamatest tarbimismahtudest, mis on tingitud soojematest ilmastikuoludest võrreldes eelmise aastaga. Võrguteenuse EBITDA-t mõjutasid negatiivselt võrgukadudega seotud elektrikulud, sest puuduolev elekter tuleb soetada praegustelt kõrgetelt turuhindadelt. Vedelkütuste segmendi müügitulu ja EBITDA langesid madalamate tootmiskoguste tõttu, mis olid tingitud eelmise aastaga võrreldes erinevast hooldusgraafikust. EBITDA kasvu hoidsid tagasi tänaste maailmaturuhindadega võrreldes madalamatel tasemetel tehtud riskimaandustehingud lähtuvalt Eesti Energia riskimaandamise strateegiast. Muude toodete ja teenuste segmendi tulemust mõjutas gaasi müük, millele aitasid kaasa mõjud eelmise aasta keskpaiga madalatest varude ostmisest ja praegustest kõrgetest turuhindadest, kuid sisaldas ka märkimisväärsel määral tuletisinstrumentide mõju.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud kerkisid aastavõrdluses 146,3% võrra 364 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2022. aasta I kvartalis 118,7 €/MWh (+112,7% aastavõrdluses). Samal ajal keskmine Nord Pooli Eesti ala hind oli tasemel 133,4 €/MWh (+157,4% aastavõrdluses). Kontserni keskmine elektrienergia müügihind tõusis turu keskmisega võrreldes väiksemal määral jaemüügilepingute tõttu, kus elektrihinnad on fikseeritud. Fikseeritud hinnaga klientide jaemüügi kliendilepingud moodustavad umbes poole kogu jaeportfellist. Elektri müügimaht tõusis aastavõrdluses 12,7% 2,9TWh-ni, seda eelkõige Läti, Leedu ja Poola turgude tugeva müügikasvu toel. Elektritootmine kasvas 1,7 TWh-ni (+31,1% aastavõrdluses), mis on otseselt tingitud kontserni juhitavate elektrijaamade (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad) suuremast tootmisest vaatamata kõrgele CO2 hinnale. Kuigi CO2 heitmekvootide hinnad tõusid 2021. aasta I kvartali 30-40 eurolt 2022. aasta I kvartalis 80-90 euroni, on elektrihinna tõus olnud suurem peamiselt gaasihindade tõttu, mis on suurendanud gaasiküttel töötavate elektrijaamade muutuvkulu. Seega on kontserni juhitavad tootmisvõimsused saanud võimaluse pääseda turule. Kontserni juhitavad tootmisüksused (põlevkivil põhinevad hübriidelektrijaamad) tootsid 2022. aasta I kvartalis 1,2 TWh elektrit vs 2021. aasta I kvartalis 0,9 TWh. Taastuvelektri tootmine, elektrienergia tootmist tuulest, päikesest ja puidujäätmetest, oli nagu aasta varemgi tasemel 0,4 TWh.

Elektri segmendi EBITDA-ks kujunes 155,6 mln eurot (+370,6% aastavõrdluses), mis tulenes peamiselt pikaajaliste elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide väärtuse muutusest (mõju 81,0 mln eurot aastavõrdluses). Normaliseeritud EBITDA (korrigeeritud pikaajaliste PPA tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutiste kõikumiste elimineerimisega) oli 69,9 mln eurot (+146,1% aastavõrdluses) võrreldes 28,4 mln euroga 2021. aasta I kvartalis.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 2022. aasta I kvartalis 63,7 mln eurot (-2,9% aasta võrdluses). Tarbimismahud langesid 2,0TWh-ni (-6,0% aastavõrdluses). Keskmine võrguteenuse müügihind oli tasemel 32,4 €/MWh (+3,2% aastavõrdluses). Võrguteenuse müügihind tõusis seoses väiksemate tarbimiskogustega, mis suurendas fikseeritud hinna osa osakaalu tulude struktuuris. Samuti hakkas 1. märtsist 2022 kehtima uus tariif, mille tulemusena tõuseb keskmine tariif 3%. Võrguteenuse EBITDA langes 15,3 mln euroni (-35,7% aastavõrdluses). EBITDA alanemise põhjuseks olid võrgukadudega seotud kõrged elektri tagasiostukulud, väiksem võrguteenuse maht ning tormistest ilmadest tingitud suuremad hooldustööd.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud ulatusid 31,6 mln euroni (-9,8% aastavõrdluses). Vedelkütuste müügikogus oli I kvartalis 104 tuhat tonni (-7,1% aastavõrdluses). Vedelkütuste tootmismaht langes aastavõrdluses 15,3% võrra 106 tuhande tonnini. Põhjuseks eelmise aastaga võrreldes erinev hooldusgraafik. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind riskimaandustehingute mõju arvestamata oli 2022. aasta I kvartalis 574 €/t (+68,2% aastavõrdluses) tänu õli maailmaturu hindade kõrgele tasemele ja tugevast nõudlusest kontserni vedelkütuste toodete vastu. Samal ajal tõusis kontserni vedelkütuste referentstoote keskmine maailma turuhind tasemele 544 €/t (+64,0% aastavõrdluses). Kontserni keskmine vedelkütuste müügihind koos riskimaandustehingute mõjuga oli 2022. aasta I kvartalis 303,8 €/t (-2,8% aastavõrdluses). Tingituna madalamatest tootmismahtudest ja riskimaandustehingute mõjust, kahanes Vedelkütuste segmendi EBITDA 5,8 mln euro võrra 2,6 mln euroni (-54,5% aastavõrdluses).

Muud tooted ja teenused

EBITDA kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2022. aasta I kvartalis 39,5 mln eurot (+305,9% aastavõrdluses). Suurim positiivne mõju tuli gaasi müügist jaeturul, kus vaatamata müügimahtude langusele 1,0TWh-lt 0,8TWh-ni müügitulu kasvas tõusnud gaasi maailmaturuhindade tõttu. Kasumile omasid positiivset mõju gaasi riskimaandustehingud.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid 2022. aasta I kvartalis tasemel 59 mln eurot (+84,6% aastavõrdluses). Suurima osa investeeringutest moodustasid investeeringud elektri jaotusvõrku, 21,1 mln eurot (+30,8% aastavõrdluses), mille eesmärk on parendada liitumispunkte võimaldamaks jaotusvõrku ühendada täiendavaid päikeseenergia tootmisvõimsusi. Investeeringud taastuvenergiasse kasvasid 13,3 mln euroni (+85,0%). Investeeringud muudesse arendusprojektidesse kasvasid ligi 19 mln euroni, millest 12,1 mln eurot investeeriti uude Enefit 280 pürolüüsil põhinevasse keemiatehasesse. Uue tehase valmimine on plaanitud 2024. aastasse ning tõstab vedelkütuste aastase tootmismahu üle 700 tuhande tonni. Uus pürolüüstehas saab olema keemiatööstusele ülemineku nurgakiviks, mis on omakorda keskseks arengusuunaks kontserni 2045. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamisel.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid 2022. aasta I kvartali lõpu seisuga 305,8 mln eurot. Eesti Energial on võimalik kasutusse võtta 665 mln euro mahus laenulepinguid, millest likviidsuslaenu lepingud moodustavad 250 mln eurot ja erinevad investeerimislaenud 415 mln eurot. 2022. aasta I kvartali lõpu seisuga oli kontserni netovõlg 600 mln eurot, netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2022. aasta I kvartali lõpus tasemel 1,3x (normaliseeritud EBITDA baasil 2,0x), olles kooskõlas ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud eesmärgiga 3,5x. Netovõla ja EBITDA suhtarvu alanemine on tingitud kõrgest EBITDAst ja tugevatest äritegevuse rahavoogudest.

2022. aasta aprilli lõpus kinnitas ettevõtte üldkoosolek netodividendi väljamakse ainuaktsionärile summas 46,7 miljonit eurot. 2022. aastal plaanib kontsern dividende kokku maksta summas 55,7 miljonit eurot, mis sisaldab ka Tallinna börsil noteeritud Enefit Greeni vähemusaktsionäridele makstavaid dividende summas ca 9 miljonit eurot. Kontserni juhtkonna hinnangul on kontsern praeguse väga muutliku keskkonna jaoks hästi tasakaalustatud läbi mitmekesise varade struktuuri.

Eesti Energia krediidireitingud olid 2022. aasta I kvartali lõpu seisuga BBB- (väljavaade negatiivne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt. Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on investeerimisjärku krediidireiting ja netovõlg/EBITDA suhtarv pikaajaliselt tasemel kuni 3,5x. Järgnevateks kvartaliteks võib oodata netovõlg/EBITDA suhtarvu tõusu tänaselt tasemelt tulenevalt investeeringute portfelli realiseerimisest.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2022. aasta müügitulud, EBITDA ja investeeringud võrreldes 2021. aastaga tõusma (s.t vähemalt 5% kasv).

Eesti Energia avalikustab II kvartali tulemused 4. augustil 2022.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri tootmise riskimaanduspositsioonid olid 2022. aasta I kvartali lõpu seisuga 2022. aasta II-IV kvartaliks mahus 2,4 TWh keskmise hinnaga 97,0 EUR/MWh ja 2023. aastaks 0,4TWh keskmise hinnaga 98,1 EUR/MWh. Jaeturule ette müüdud elektrienergia riskimaandustehinguid on sõlmitud 2022. aasta II-IV kvartaliks mahus 2,6 TWh keskmise hinnaga 61,2 €/MWh ja 2023. aastasse mahus 2,8 TWh keskmise hinnaga 43,5 €/MWh.

Vedelkütuste kütteõli riskimaanduspositsioonid olid 2022. aasta II-IV kvartaliks 266,1 tuhat tonni keskmise hinnaga 294,9 EUR/tonn ja 2023. aastaks 351,1 tuhat tonni keskmise hinnaga 335,7 EUR/tonn. Vedelkütuste bensiini riskimaanduspositsioonid olid 2022. aasta II-IV kvartaliks 41,5 tuhat tonni keskmise hinnaga 343,1 EUR/tonn ja 2023. aastaks 53,3 tuhat tonni keskmise hinnaga 429,8 EUR/tonn.

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2022. aastaks on 4,3 miljonit tonni, keskmise hinnaga 55,7 EUR/tonn ja 2023. aastaks 0,3 mln tonni keskmise hinnaga 74,0 EUR/tonn. CO2 emissioonikvootide riskimaanduspositsioonid koosnevad forward-tehingutest, tasuta saadavatest kvootidest ning eelmiste perioodide ülejääkidest

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.