Iseteenindus

Eesti Energia kontserni 2021. aasta auditeerimata tulemused

28.02.2022

Eesti Energia konsolideeritud müügitulu oli 2021. aastal 1 313,0 mln eurot (+57,5% võrreldes 2020. aastaga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 317,6 mln eurot (+48,7% võrreldes 2020. aastaga). 2021. aasta puhaskasumiks oli 111,5 mln eurot (+478% võrreldes 2020. aastaga).

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia müügitulude ja kulumieelse ärikasumi (EBITDA) kasv 2021. aastal tuli peamiselt elektri segmendist rekordkõrgete elektrihindade toel. Kõrgeid elektrihindu põhjustasid mitu tegurit: rekordkõrget gaasihinnad, ajaloolisest mediaanist madalamad Põhjamaade veereservuaaride tasemed ning kasvanud elektri tarbimine COVID-19 pandeemia madalpunktist taastuva majandusaktiivsuse taustal. Kuigi CO2 emissioonikvootide hind aasta jooksul peaaegu kolmekordistus, töötasid põlevkivil põhinevad hübriid-soojuselektrijaamad varasemast aastast rohkem. Põhjuseks regionaalne elektrituru olukord, kus kasvanud nõudluse olukorras oli puudu konkurentsivõimelise hinnaga juhitavast elektritootmisvõimekusest. Vedelkütuste tootmine, võrguteenus ja taastuvenergia varad (taastuvenergia varade tulemus kajastatakse elektri segmendis) näitasid aasta jooksul häid tulemusi vaatamata üksikutele erakordsetele teguritele ja riskimaandustehingute mõjudele, mis ei liigitu IFRS’i riskimaandustehingute raamistiku alla ja omavad seeläbi jooksvat mõju kasumiaruandele vastavalt instrumentide turuhinna muutustele. Enamus kontserni riskimaandustehingutest kajastatakse IFRS’i riskimaandustehingute raamistiku all ja omavad seetõttu mõju ainult tehingute lõplikul arveldusel.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud 2021. aastal kasvasid võrreldes 2020. aastaga 112,9% võrra 766 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind ilma tuletistehingute mõjuta oli 2021. aastal 77,6 €/MWh (+60,8% aastavõrdluses). Võrdluseks, Nord Pooli Eesti ala aasta keskmine hind tõusis 86,7 €/MWh-ni (+157,4% aastavõrdluses). Kontserni keskmine müügi hind tõusis vähem võrreldes turu keskmisega tulenevalt jaemüügi fikseeritud hinnaga lepingutest. Fikseeritud hinnaga klientide jaemüügi kliendilepingud moodustavad umbes poole kogu jaeportfellist. Elektri müügimahuks kujunes 9,4TWh (+20,3% aastavõrdluses), millest jaemüük moodustas 8,6TWh. 2021 oli esimene aasta, kus jaemüügi mahud teistel koduturgudel ületasid Eestit müügimahte. Poola, Leedu, Läti ja Soome müügiportfellid moodustasid 2021. aasta mahtudest 52%. Elektri tootmismaht oli tasemel 5,2TWh (+37,0% aastavõrdluses). Kasvu põhjuseks oli põlevkivil töötavate elektrijaamade kõrgem töökoormus tulenevalt kõrgetest elektrihindadest vaatamata rekordilistele CO2 hindadele. Taastuvelektri toodang kasvas 1.6TWh-ni (+9% aastavõrdluses) tulenevalt suuremast biomassi (jäätmepuit) kasutusest põlevkivil põhinevatel hübriidelektrijaamades. Taastuvelektri toodang tuulest ja päikesest kahanes 12% võrra peamiselt kehvemate tuuleolude tõttu, kuid ka varade töökindlus oli 2021. aastal veidi madalam kui aasta varem.

Elektri segmendi EBITDAks kujunes 217,6 mln eurot (+164,2% aastavõrdluses) peamiselt tänu suurematele mahtudele ja parematele elektrihindadele. Realiseerunud riskimaandamise tuletistehingute mõju EBITDAle oli aastavõrdluses +54.2 mln eurot (IFRS riskimaandustehingute raamistiku alla arvatud positsioonid). Realiseerimata riskimaandamise tuletistehingute mõju EBITDAle oli +60,5 miln eurot aastavõrdluses. See summa näitab riskimaandustehingute turuväärtuse muutust vastavalt 2021. aasta lõpu elektrihinnaprognoosidele ning hõlmab PPAde ehk pikaajaliste elektriostu lepingute (nii-nimetatud PPAd, ing.k. Power Purchase Agreements) turuväärtuse ümberhindluse mõju. Kuna pikaajaline elektrihinnaprognoos on tõusnud, nii on ka antud lepingute turuväärtus kerkinud läbi kasumiaruande, sest nimetatud tehinguid ei kajastata IFRS’i riskimaandustehingute raamistiku all. 2021. aastal sõlmis kontsern fikseeritud hinnaga pikaajalisi taastuvelektri müügilepinguid Baltikumi tarbijatega järgmiseks 10-ks aastaks mahus 9TWh. Sõlmitud pikaajalised elektritarbimise lepingud saavad elektri lõppenud aastal vastuvõetud investeerimisotsustest 200MW ulatuses uute taastuvenergia võimsuste rajamiseks, aga ka kontserni välistest Põhjamaade ja Baltikumi taastuvenergia arendustest.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 2021. aastal 233,6 mln eurot (+7,3% aastavõrdluses). Võrguteenuse müügimaht oli tasemel 7,2TWh tasemel (+7,0% aastavõrdluses). Keskmine võrguteenuse müügihind oli 32,6 €/MWh (+0,3% aastavõrdluses).Võrguteenuste maht kerkis kasvanud majandusaktiivsuse tõttu, lisaks oli ka suvi tavapärasest soojem ja talvekuud veidi külmemad. 2021. aasta keskel omandatud Imatra Elekter jaotusvõrgu äri mõju mahtudele oli +115GWh, mis moodustas 2020. aasta mahtudest 1,7%. Võrguteenuse EBITDA oli 2021. aastal 87,3 mln eurot (-0,4% aastavõrdluses), kasumi alanemine tulenes kõrgematest elektrikao kuludest kasvanud elektrihinna tõttu.

Vedelkütuste segment

Kontserni 2021. aasta vedelkütuste müügitulud ulatusid 135,0 mln euroni (-2,2% aastavõrdluses). Vedelkütuste müügikogus oli 2021. aastal 420 tuhat tonni (-7,4% aastavõrdluses). Vedelkütuste tootmismaht oli 438 tuhat tonni ehk 3,1% madalam võrreldes 2020. aastaga. Väiksema tootmismahu põhjuseks olid suuremad remondi- ja hooldustööd. Kontserni keskmine vedelkütuste müügihind riskimaandustehingute mõju arvestamata oli 2021. aastal 389,9 €/t (+50,9% aasta baasil) tingituna kõrgetest õli maailmaturu hindadest. Riskimaandustehingute mõju arvestades oli vedelkütuste keskmine müügihind 321,6 €/t (+5,6% aasta baasil).

Vedelkütuste EBITDA langes 8,1 mln euroni (-80,5% aastavõrdluses) tulenevalt väiksemast müügimahust ja IFRS riskimaandustehingute raamistiku poolt mitte-kaetavate instrumentide negatiivse mõju tõttu. Nimetatud tehingute mõju tuleb realiseerimata Naphtha instrumentide turuväärtuse ümberhindamisest, mida kontsern kasutab toodangu bensiini fraktsiooni (ca 10% mahust) riskimaandustehingutel. Nimetatud Naphtha instrumendid on 2022. aasta algusest kaetud IFRS riskimaandustehingute raamistikuga ning edaspidi enam kontserni kasumiaruandele mõju ei oma. Realiseerimata riskimaandustehingute mõju oli aastavõrdluses 29 mln eurot, vastavalt kohandatud vedelkütuste segmendi EBITDA kasum oli tasemel 37,6 miljonit eurot.

Muud tooted ja teenused

EBITDA kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2021. aastal 4,7 mln eurot (-75,1% aastavõrdluses). Suurim negatiivne mõju tuli gaasi riskimaandustehingutest, mis ei ole kaetud IFRS riskimaandustehingute raamistikuga, kuigi gaasi müügimahud kasvasid 2,0TWh-lt 2,4TWh-ni. Realiseerimata gaasi riskimaandustehingute mõju oli 2021. aasta tulemusele aastavõrdluses -14,0 mln eurot, samal ajal 2021. aasta jooksul realiseerunud riskimaandustehingute mõju oli -4,7 mln eurot. Antud segmendis kajastuvad ka mitmed erakordse iseloomuga tehingud, millest olulisemad olid 2021. aastal kokkulepe Auvere elektrijaama garantiitasudega seoses summas +28,0 mln eurot. Aasta võrdluses omas negatiivset mõju 2020. aastal toimunud üleliigsete CO2 emissioonide müük summas13,7 mln eurot.

Investeeringud

Kontserni investeeringud küündisid 2021. aastal 251,6 mln euroni (+35,3% aastavõrdluses). Suurima osa investeeringutest moodustavad jätkuvalt investeeringud elektri jaotusvõrku, mis olid lõppenud aastal mahus 99,5 mln eurot (+4,3% aastavõrdluses). Jaotusvõrgu ilmastikukindlus tõusis 71,4%-ni. Kuigi taastuvenergia investeeringud aasta võrdluses kahanesid tasemeni 42 mln eurot, siis 2021. aasta investeeringud olid seotud uute taastuvenergia tootmisvarade ehitustegevustega. 2020. aasta investeeringud olid peamiselt seotud erinevate varade omandamistega. 2021. aasta investeeringud uude Enefit 280 pürolüüsil põhinevasse õlitehasesse ulatusid 50,1 mln euroni. Uue tehase valmimine on plaanitud 2024. aastasse ning tõstab vedelkütuste aastase tootmismahu üle 700 tuhande tonni. Uus pürolüüstehas saab olema keemiatööstusele ülemineku nurgakiviks, mis on omakorda keskseks arengusuunaks kontserni 2045. aasta süsinikuneutraalsuse eesmärgi saavutamisel.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid 2021. aasta lõpu seisuga tasemel 198,0 mln eurot. Eesti Energial oli võimalik kasutusse võtta 31. detsember 2021 seisuga laenulepinguid mahus 535 mln eurot, millest likviidsuslaenu lepingud moodustasid 200 mln eurot ja erinevad investeerimislaenud 335 mln eurot. 2021. aasta oktoobris noteeris Eesti Energia oma taastuvenergia tütarettevõtte Enefit Green AS vähemusosaluse Nasdaq Tallinna börsil. Aktsiate noteerimise tulemusena kuulub vähemusaktsionäridele 22,8% ettevõttest ning kontsern kaasas börsil noteerimisega brutovahendeid summas 175 mln euroni.

2021. aasta lõpu seisuga oli kontserni netovõlg 759 mln eurot ning kontserni netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2021. aasta lõpus tasemel 2,4x. See on madalam ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud eesmärgist 3.5x. Vastavalt aktsionäri üldkoosolekule Eesti Energia ei maksnud 2021. aastal dividende. 2022. aastal väljamakstavate dividendide osas teeb kontserni juhatus ainuaktsionärile ettepaneku maksta dividendidena välja 50% 2021. aasta puhaskasumist ehk 55,7 mln eurot. 2021. aasta puhaskasumiks kujunes 111,5 mln eurot (2020. aasta puhaskasum oli 19,3 mln eurot). Omanik otsustab dividendimakse koos 2021 auditeeritud aasta aruande kinnitamisega eeldatavalt 2022. aasta aprillis.

Eesti Energia krediidireitingud olid aasta lõpus tasemetel BBB- Standard & Poor’silt (väljavaade negatiivne) ja Baa3 (väljavaade stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärgiks on investeerimisjärku krediidireiting ja netovõla-EBITDA suhtarv pikaajaliselt 3,5x. Järgnevateks kvartaliteks ootame netovõlg-EBITDA suhtarvu tõusu tänaselt tasemelt tulenevalt investeeringute portfelli realiseerimisest.

Väljavaade

Kontserni juhatus ootab 2022. aastal müügitulude, ja investeeringute kasvu (vähemalt 5% kasv) ning EBITDAle langust (vähemalt 5% langust) võrreldes 2021. aasta tasemetega.

Eesti Energia avalikustab auditeeritud 2021. majandusaasta aruande tulemused 2022. aasta aprillis.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri tootmise riskimaanduspositsioonid olid 2021. aasta lõpu seisuga 2022. aastaks mahus 3,2 TWh keskmise hinnaga 92,2 EUR/MWh ja 2023. aastaks mahus 0,1TWh keskmise hinnaga 75,8 EUR/MWh. Jaeturule ette müüdud elektrienergia riskimaandustehinguid on sõlmitud 2022. aastaks mahus 3,3TWh keskmise hinnaga 58,8 €/MWh ja 2023. aastasse mahus 1,8 TWh keskmise hinnaga 38,8 €/MWh.

Vedelkütuste kütteõli riskimaanduspositsioonid olid 2022. aastaks 354,8 tuhat tonni keskmise hinnaga 293,6 EUR/tonn ja 2023. aastaks 275,9 tuhat tonni keskmise hinnaga 297,9 EUR/tonn. Vedelkütuste bensiini riskimaanduspositsioonid olid 2022. aastaks 55,3 tuhat tonni keskmise hinnaga 340,2 EUR/tonn ja 2023. aastaks 41,8 tuhat tonni keskmise hinnaga 379,6 EUR/tonn.

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2022. aastaks on 3,8 miljonit tonni, keskmise hinnaga 50,8 EUR/tonn, koosnedes tuletistehingutest, tasuta saadavatest kvootidest ja eelmiste perioodide ülejäägist. CO2 emissioonikvootide positsioon 2023. aastaks on 0,03 miljonit tonni, keskmise hinnaga 60,0 EUR/tonn, koosnedes tuletistehingutest

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.

2021. aasta auditeerimata tulemusi tutvustav investorkõne toimub 28. veebruaril kell 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume end registreerida. Pärast registreerumist saadetakse Teile andmed kõnega liitumiseks.

Rasmus Noormägi
Investorsuhete ja Treasury juht
Eesti Energia AS
Tel +372 465 2885
[email protected]