Iseteenindus

Eesti Energia kontserni 2021. aasta III kvartali tulemused

05.11.2021

Eesti Energia 2021. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli kokku 290,8 mln eurot (+52,2% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli samal perioodil 65,9 mln eurot (+48,5% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). 2021. aasta III kvartal lõppes puhaskasumiga 16,9 mln eurot, võrreldes eelmise aasta sama perioodi puhaskahjumiga 8,0 mln eurot.

Kontserni finantstulemused

2021. aasta III kvartal oli sarnane esimese poolaastaga, mida ilmestasid tõusvad elektrihinnad. Eesti Energia III kvartali käibe kasvu toetasid sarnaselt 2021. aasta esimesele kuuele kuule elektrituru kõrged hinnad ja suuremad elektri müügimahud. Samal ajal survestasid kontserni marginaale kõrge CO2 hind ning kõrge elektrihind läbi kõrgemate elektriostu kulude. Kvartali keskmised elektrihinnad kasvasid Nord Pooli turu Baltikumi hinnapiirkonnas umbes 2,6 korda eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. Võrguteenuse segmendi müügikäive tõusis koos tarbimismahtude kasvuga, põhjuseks üldine majandusetegevuse taastumine. Võrguteenuste segmendi kasumile omas negatiivset mõju kaoelektriga seotud kulud elektri kõrgema turuhinna tõttu. Vedelkütuse äri müügi- ja tootmismahud langesid tulenevalt kvartali jooksul läbi viidud hooldustöödest, lisaks hoidsid EBITDA kasvu tagasi tänastelt maailmaturuhindadelt madalamatel tasemetel tehtud riskimaandustehingud vastavalt Eesti Energia kontserni riskimaandamise strateegiale. Kuigi kontserni muude toodete ja teenuste segmendi tulemust mõjutas positiivselt GE’ga saavutatud kokkulepe seoses Auvere elektrijaama garantiitasudega summas 28 mln eurot, jäi antud segment kahjumisse tulenevalt gaasi riskimaandustehingute mõjudest. Kontserni EBITDA oli võrreldes eelmise aasta III kvartaliga 21,5 mln euro võrra suurem (+48,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) tasemel 659 mln eurot, eelkõige tänu elektri segmendi tugevale tulemusele.

Riskimaandustehingute mõju kontserni tulemustele

Nagu II kvartalis, nii ka III kvartalis omasid riskimaandustehingute realiseerimata tulemused olulist mõju kontserni kasumile, eelkõige just segmentide lõikes. Antud riskimaandustehinguid tehakse vastavalt Eesti Energia riskimaandamise strateegiale. Realiseerimata kasumite näol on tegemist instrumentide väärtuste muutusega, mis tulenevad instrumentide turuhinna liikumisest. Tulenevalt IFRS’i raamatupidamisstandarditest ei liigitu osad Eesti Energia riskimaandustehingud raamatupidamises IFRSi riskimaandustehingute raamistiku alla ja seega kajastuvad need otse kasumiaruandes realiseerimata kahjumi või kasumina. Enamus Eesti Energia riskimaandustehinguid liigituvad IFRS’i riskimaandustehingute raamistiku alla ja seega kajastuvad need kasumiaruandes vaid lõplikke arvelduste hetkel. Sellised tehingud, mis ei liigitunud riskimaandustehingute raamistiku alla ja omasid mõju III kvartali EBITDA’le, oli kogumahus -2,7 mln eurot. Sellest -3,4 mln eurot moodustasid bensiini tehingud (naphtha instrumendi riskimaandustehingud), -30,1 mln eurot gaasi tehingud ja +30,8 mln eurot elektri tehingud. Kui antud tehingute mõjusid ei oleks kajastatud läbi kasumiaruande, oleks grupi III kvartali EBITDA olnud 2,7 mln euro võrra suurem.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud kerkisid aastavõrdluses 121,3% võrra 186 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2021. aasta III kvartalis 80,3 €/MWh (+63,5% aastavõrdluses). Samal ajal keskmine Nord Pooli Eesti ala hind oli tasemel 97,5 €/MWh (+164,6% aastavõrdluses). Pärast madalaid eelmise aasta elektrihindasid (madalaimad 2010. aastast) on selle aasta esimese 9 kuuga elektrihinnad kuust-kuusse tunduvalt kasvanud. Septembri kuu keskmine elektrihind tegi Eesti hinnaregioonis kõigi aegade rekordi, kuu keskmiseks elektrihinnaks kujunes 122 eurot MWh kohta. Elektri müügimaht tõusis aastavõrdluses 25,2% võrra 2,2TWh-ni. Enamus mahu kasvust tuli jaemüügist, kus aastaga kasvasid mahud 0,41TWh võrra (+26% aastavõrdluses). Hulgimüügi kogused kasvasid vähem, aastavõrdluses 14% tasemeni 0.2TWh. Elektri tootmismaht kasvas aastaga 12,4% võrra 1.2TWh-ni tänu soodsatele elektrihindadele. Taastuvelektri tootmine kasvas aastaga 8,6% võrra 0,3TWh-ni tulenevalt suuremast biomassi kasutusest elektritootmisel hübriidelektrijaamades ning soodsatest tuuleoludest.

2021. aasta III kvartali elektri EBITDA kasvas 52,6 mln eurot võrra (+1433,2% aastavõrdluses) tasemeni 56,2 mln eurot. Suurima positiivse mõjuga olid suuremad müügimahud koos tuletisinstrumentide mõjudega. Negatiivset mõju avaldas marginaali muutus tulenevalt kõrgemast elektri sisseostuhinnast tõusnud elektrituruhindade tõttu ning ka kõrgem CO2 kvoodi turuhind. Nagu mainitud selle aasta varasemates vahearuannetes, siis tulevikku vaadates leidsid ehk kõige olulisemad sündmused aset ilma kohese otsese mõjuta kasumile. Oleme selle aasta algusest näinud Baltikumi äriklientide poolt huvi sõlmimaks pikaajalisi, kuni kümneaastaseid tuuleenergia müügilepinguid sooviga oma keskkonnajalajälge vähendada ning saada pikaajalist hinnakindlust. Selle raames on Eesti Energia sõlminud omakorda nii sisemisi kui väliseid pikaajalisi elektriostu lepinguid (nii-nimetatud PPAd, ing.k. Power Purchase Agreements) uute rajatavate tuuleparkide arendajatega.

Võrguteenuste segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 2021. aasta III kvartalis 52,2 mln eurot (+7,7% aasta võrdluses). Kasvu taga on suurenenud tarbimismahud, mis kasvasid aastavõrdluses 6,1% 1,5TWh-ni, ja kõrgem keskmine võrguteenuse müügihind, mis oli tasemel 34,1 €/MWh (+1,6% aastavõrdluses). 2021. aasta kolmandas kvartalis viisime lõpule Eesti suuruselt kolmanda jaotusvõrgu omandamise, mille tulemusena suureneb aastane võrguteenuse maht 0.2TWh võrra. Perioodi võrguteenuse EBITDA oli 22,9 mln eurot (-6,0% aastavõrdluses), negatiivset mõju omasid elektrikaoga seotud kõrgemad elektriostu kulud kerkinud elektrituruhinna tõttu. Lisaks oli kvartali jooksul toestatud planeeritud hooldustööde maht suurem kui aasta tagasi.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud olid kolmandas kvartalis 29,4 mln eurot (-28,0% aastavõrdluses). Vedelkütuste müügikogus oli samal ajal 94,3 tuhat tonni (-30,8% aastavõrdluses) ja tootmismaht langes 22,3% võrra 89,6 tuhande tonnini. Languste põhjuseks oli eelmisest aastast erinev hooldusgraafik, mis käesoleval aastal langes III kvartalisse võrrelduna eelmise aasta II kvartaliga. Keskmine vedelkütuste müügihind riskimaandustehingute mõju arvestamata oli 2021. aasta III kvartalis 399 €/t (+60,2% aasta baasil), käies sama takti õli maailmaturu taastuvate hindadega. Kontserni keskmine vedelkütuste müügihind koos riskimaandustehingute mõjuga oli 2021. aasta III kvartalis 311,6 €/t (+3,9% aasta baasil), mis teeb riskimaandustehingute mõjuks müügihinnale -87,2 €/t kohta.

Vedelkütuste segmendi EBITDAks kujunes -2,4 mln eurot (-115,3% aasta baasil) peamiselt madalamate müügimahtude ja riskimaandustehingute negatiivse mõju tõttu. Realiseerunud instrumentide mõju kasumile ulatus aastavõrdluses -15,1 mln euroni (2020 III kvartalis +6,9 mln eurot ja 2021 III kvartalis -8,2 mln eurot), kuna praegused maailmaturu referentshinnad on kõrgemad riskimaandustehingute hindadest. Eelmise aasta lõpust teostab kontsern riskimaandamise strateegia osana tuletistehinguid turuhinna riski maandamiseks ka toodangu väiksemale osale, milleks on bensiin. Kuna antud toode ei ole hõlmatud IFRSi riskimaandustehingute raamistikku raamatupidamises, ilmnevad turuhindade liikumiste mõjud kasumiaruandes ka realiseerimata osale. Antud mõju oli 2021. aasta III kvartalis 3,4 mln euro ulatuses negatiivne, sest turuhinnad on tõusnud võrreldes meie keskmiste riskimaandustehingute hindadega. Madalama müügimahu mõju oli kvartali EBITDA kasumile aastavõrdluses -6,3 mln eurot. Vedelkütuste segmendi võrreldav EBITDA kasum, kohandatuna hooldustöödest tingitud madalamate müügimahtude ja realiseerimata tuletisinstrumentide mõjudega, oli 2021. aasta III kvartalis 11,6 mln eurot.

Muud tooted ja teenused

Kontserni EBITDA tulemus muudest toodetest ja teenustest oli 2021. aasta III kvartalis -10,8 mln eurot, kui aasta tagasi samal perioodil oli tulemuseks kasum 0,5 mln eurot (-11,3 mln eurot aastavõrdluses). Suurimaks mõjuriks olid lõppenud kvartalis realiseerimata gaasi riskimaandustehingud. Võrreldes eelmise aastaga tuli gaasitehingutest erinevust -32,4 mln eurot (2020. aasta III kvartali tulemus +2,3 mln eurot ning 2021. aasta III kvartali tulemus -30,1 mln eurot). Muude toodete ja teenuste EBITDA kahjumit vähendas septembris avalikustatud kokkulepe GE’ga seoses Auvere elektrijaama garantiitasudega summas 28,0 mln eurot.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid 2021. aasta III kvartalis tasemel 60 mln eurot (+57,0% aastavõrdluses). Tõus on tingitud 2020. aasta III kvartalis kasvanud arendusprojektide investeeringutest (uued tuulepargid ja uus vedelkütuste tehas Enefit282) ning suurematest jaotusvõrgu investeeringutest. Suurim osa arendusinvesteeringutest läks uude vedelkütuste tehasesse Enefit282 summas 10,8 mln eurot. Uus vedelkütuste tehas koos traditsiooniliste taastuvenergiainvesteeringutega, nagu tuul ja päike, on kontserni strateegia nurgakivid, mis arvestavad tänaste globaalsete taastuvenergia ja jätkusuutlikkuse trendidega ning on ühtlasi ka kooskõlas omaniku, Eesti riigi, ootustega. Lisaks investeeringutele põhivarasse viis kontsern kvartali jooksul lõpule Eesti suuruselt kolmanda jaotusvõrgu ettevõtte, Imatra Elekter AS, omandamise 29,8 mln euro eest.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid 2021. aasta III kvartali lõpu seisuga 162,7 mln eurot. Eesti Energia kontserni kasutamata laenulepingute maht ulatub 665 mln euroni, mis jagunevad emaettevõtte ja tütarettevõtte Enefit Green AS vahel vastavalt summades 515 mln eurot ja 150 mln eurot. 2021. aasta III kvartali lõpu seisuga oli kontserni netovõlg 755 mln eurot. Aktsionäride üldkoosoleku otsusega 2021. aasta aprillist dividende 2021. aastal ei maksta.

Pärast kolmanda kvartali lõppu, 2021. aasta oktoobris, toimus Eesti Energia tütarettevõtte Enefit Green AS aktsiate edukas noteerimine Nasdaq Tallinna börsil. Aktsiate noteerimise tulemusena kuulub vähemusaktsionäridele 22,8% ettevõttest. Kontserni brutovahendid aktsiate noteerimisest ulatusid 175 mln euroni, mida III kvartali tulemused ei arvesta.

Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli 2021. aasta III kvartali lõpus tasemel 3,1x, olles kooskõlas ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud pikaajalise eesmärgiga 3,5x. Eesti Energia krediidireitingud olid 2021. aasta III kvartali lõpu seisuga BBB- (väljavaade negatiivne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt. Eesti Energia finantspoliitika eesmärgiks on investeerimisjärku krediidireiting rahvusvahelistelt krediidireitinguagentuuridelt. Oktoobris 2021 kinnitas reitinguagentuur S&P Eesti Energia krediidireitingu ja väljavaate senisel tasemel.

Väljavaade

Kontserni juhtkonna väljavaade 2021. aastaks ei ole muutunud. Prognoosi kohaselt peaksid kontserni 2021. aasta müügitulud, EBITDA ja investeeringud võrreldes 2020. aastaga tõusma (s.t vähemalt 5% kasv). Suurimad arendusinvesteeringud on planeeritud teha uue õlitehase ehitamiseks ning taastuvenergia portfelli arendamiseks.

Eesti Energia avalikustab 2021. majandusaasta auditeeritud tulemused 2022. aasta märtsi alguses.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri tootmise riskimaanduspositsioonid olid 2021. aasta III kvartali lõpu seisuga 2021. aasta IV kvartaliks mahus 0,9 TWh keskmise hinnaga 64,3 EUR/MWh ning 2022. aastaks mahus 1,6TWh keskmise hinnaga 71,6 EUR/MWh. Jae turule ette müüdud elektrienergia riskimaandustehinguid on sõlmitud 2021. aasta IV kvartaliks mahus 0,9 TWh keskmise hinnaga 49,4 €/MWh ja 2022. aastasse mahus 2,6 TWh keskmise hinnaga 44,1 €/MWh. Vedelkütuste kütteõli riskimaanduspositsioonid olid 2021. aasta IV kvartaliks 90,2 tuhat tonni keskmise hinnaga 300,7 EUR/tonn ja 2022. aastaks 332,6 tuhat tonni keskmise hinnaga 284,2 EUR/tonn. Vedelkütuste bensiini riskimaanduspositsioonid olid 2021. aasta IV kvartaliks 13,8 tuhat tonni keskmise hinnaga 330,6 EUR/tonn ja 2022. aastaks 51,2 tuhat tonni keskmise hinnaga 316,8 EUR/tonn.

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2021. aastaks on 4,2 miljonit tonni keskmise hinnaga 33,2 EUR/tonn ja 2022. aastaks 2,4 mln tonni keskmise hinnaga 36,3 EUR/tonn. CO2 emissioonikvootide riskimaanduspositsioonid koosnevad forward-tehingutest, tasuta saadavatest kvootidest ning eelmiste perioodide ülejääkidest.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.

2021. aasta III kvartali tulemusi tutvustav investorkõne toimub 5. novembril kell 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume end registreerida. Pärast registreerumist saadetakse Teile andmed kõnega liitumiseks.

Rasmus Noormägi
Investorsuhete ja Treasury juht
Eesti Energia AS
Lelle 22, 11318 Tallinn
Tel +372 465 2885
rasmus.noormagi@energia.ee