Iseteenindus

Eesti Energia saavutab süsinikuneutraalsuse aastaks 2045

02.06.2021

Eesti Energia pikaajaline tegevuskava näeb ette põlevkivist elektritootmise lõpetamist enne 2030. aastat ning üleminekut ainult taastuvatest allikatest elektri tootmisele. Vedelkütuseid ei tooda ettevõte põlevkivist enam pärast 2040. aastat, mil uuemad pürolüüsitehased on lõplikult ümber kujundatud keemiatööstuse toorainete tootmiseks. Kogu tootmine on süsinikuneutraalne hiljemalt 2045.

Eesti Energia CO2 emissioon on paaril viimasel aastal langenud kolm korda: 2018. aasta 11,3 miljoni tonni tasemelt 3,8 miljonile tonnile 2020. aastal. 1990. aastal, mida arvestatakse Euroopa Liidus baasaastana, oli ettevõtte CO2 heide 20 mln tonni. Seega on ettevõtte CO2 emissioon tänaseks vähenenud 81% ning Eesti riik on täitnud 2030. aastaks võetud kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi.

Nüüdseks on energiakontsern kinnitanud plaani, kuidas lõplik teekond süsinikuneutraalse tootmiseni läbida ning kuidas aidata ka teistel sektoritel keskkonnajalajälge vähendada.

„Usume, et elektrifitseerimine ehk rohelise elektri laialdasem kasutuselevõtt transpordis, elamumajanduses ning tööstuslikes protsessides on parim ja kiireim viis CO2 emissioonide vähendamiseks Eestis ja maailmas tervikuna. Järgmise viie aastaga kasvatab Eesti Energia taastuvelektri tootmisvõimsust kaks ja pool korda,“ selgitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

„Näemegi oma rolli ja vastutust olla olla rohepöörde võimaldajana. Aitame klientidel seda teekonda enda väiksema keskkonnajalajälje suunas planeerida ja seejärel ellu viia. Selleks on meil vajalik teenustespekter terviklahendusteks kliente juba täna ootamas,“ lisas ta.



Ida-Virumaal asuva suurtootmise ümberkorraldamine on ettevõtte strateegias pikema vaatega. Soojuselektrijaamades lõppeb põlevkivi kasutamine perioodil 2026-2030. Selleks ajaks alles jäänud elektrijaamad kasutavad ringmajanduse põhimõttel vaid jäätmepuitu ja õlitootmise kõrvalsaadusena tekkivat uttegaasi.

Juhitavate elektrijaamade roll on pärast Baltikumi lahtiühendamist Vene Föderatsiooni elektrisüsteemist pakkuda teenuseid, mis aitavad elektrivõrgus stabiilsust hoida.

Põlevkivist õli tootmine on juba tänasel päeval keemiline protsess ehk pürolüüs – hapniku juurdepääsuta kõrgel temperatuuril põlevkivi muundamine vedelkütusteks. Tegevuskava näeb esimese sammuna ette, et ka vedelkütuste tootmisel algab lähiaastatel põlevkivi asendamine alternatiivse toorainega – vanarehvide ja plastijäätmetega.

Pärast 2030. aastat astume järgmise sammu, milleks on vedelkütuste tootmisest väljumine. Võtame suuna põlevkiviõlist, jäätmeplastist toodetud õlist, uttegaasist ja tööstuses kinni püütud CO2st keemiatööstuse toorainete tootmise, millest teised tööstusharud teevad uuesti näiteks plastpakendeid, värve, lahusteid, kütuseid, liime, tekstiilitööstuses riideid jms.



Vaata pressiürituse esitlusmaterjali