Iseteenindus

Eesti Energia sai pumphüdroelektrijaama rajamiseks rohelise tule

20.12.2020

Eesti Energia jätkab ettevalmistusi Ida-Virumaale Estonia kaevanduse alale planeeritava Eesti esimese pumphüdroelektrijaama ehitamiseks, mis aitaks pärast valmimist anda olulise panuse Eesti elektrisüsteemi paindlikkuse ja stabiilsuse tagamiseks.

  • Uudne pumphüdroelektrijaam aitab tagada elektrienergia kvaliteeti ja varustuskindlust pärast Eesti ühendamist Mandri-Euroopa energiasüsteemiga.
  • Jaama rajamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivi ja Estonia kaevanduse vanad käigud.
  • Eesti Energia eesmärk on jõuda jäätmevaba tootmiseni, kasutades ringmajanduse põhimõtteid.
  • Alutaguse vallavolikogu tehtud otsus kehtestada Estonia kaevandusalale pumphüdroelektrijaama rajamist võimaldav detailplaneering lubab Eesti Energial alustada ehitusuuringute, keskkonnamõjude hindamise ja teiste reaalsete tegevustega, et sinna kerkiks uuenduslik energiasalvesti.

    Eesti Energia projektidirektori Veljo Aleksandrovi sõnul on ettevõtte eesmärk jõuda jäätmevaba tootmiseni, kasutades ringmajanduse põhimõtteid. Pumphüdroelektrijaama rajamisel kasutatakse ära põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivi ja nüüdseks suletud kaevanduskäigud, et anda praegusele tööstusalale uus funktsioon.

    „Lähtume põhimõttest, et kõik meie tootmise kõrvalsaadused peavad ringmajanduse põhimõttel saama kasulikuks tooraineks teistesse valdkondadesse,“ ütles Aleksandrov. „Pumphüdroelektrijaam on oluline projekt kõigi Eesti elektritarbijate jaoks, aidates pärast valmimist aastakümnete jooksul tagada elektrienergia varustuskindlust ja kvaliteeti. Jaam on võimeline kiiresti reageerima elektrienergia sageduste kõikumisele ning täiendab peamiselt loodusjõududest sõltuvat tuule- ja päikeseenergia tootmist.“

    Kuni 50MW võimsusega jaama ehitamisel on võimalik taaskasutada kuni 5 miljonit tonni lubjakivi. Järgmise kahe aasta jooksul on plaanis läbi viia vajalikud uuringud koos projekteerimisega ning ehitusega alustada aastal 2023.

    Estonia tööstusalal on juba praegu käimas ettevalmistustööd Eesti Energia suurima päikesepargi ehitamiseks. Päikesepark, mille võimsus on 3 MW ja aastatoodang ca 2800 MWh ehk 1000 kodumajapidamise aastane tarve, kerkib 2023 aasta suveks samuti lubjakivist tehiskünkale ning hakkab varustama Estonia kaevandust roheelektriga.

    „Ringmajandus tähendab meie jaoks ka tööstusalade nutikat kasutuselevõttu ja sellest lähtuvalt uute nutikate lahenduste arendamist. Kaevanduskäike ühe reservuaarina kasutav pumphüdroelektrijaam võiks olla lahendus, mida saaksime eksportida riikidesse, mis otsivad uusi ülesandeid oma kivisöekaevandustele,“ märkis Aleksandrov. „Toimiva kaevanduse enda oleme aga ühendanud virtuaalse elektrijaamaga, mis võimaldab nii selle pumpasid kui teiste tööstusklientide suuri seadmeid targalt juhtida nii, et see loob seadme omanikule täiendavat tulu, aitab tagada varustuskindlust ja võimaldab võrku rohkem taastuvenergiat.“

    Lubjakivi ja põlevkivituha kasutusvõimaluste uurimisel on Eesti Energia teinud koostööd piirkonna parimate teadusasutustega ja saavutanud positiivseid tulemusi. Põlevkivi väärindamisel tekkiv lubjakivi sobib teede ja raudteede ehitusmaterjalideks, aidates vähendada uute kruusakarjääride avamisest tekkivat keskkonnamõju.

    Põlevkivituhk sobib samuti teede ehitusmaterjaliks, võimaldades need muuta tolmuvabamaks. Edukad katsetused on Eesti Energia teinud koostöös RMK-ga Pärnumaal. Tuhka saab kasutada ka keemiatööstuses ja väetisena, võimaldades samuti vältida uute maardlate avamist. Iga tonn efektiivselt kasutatud tuhka ja lubjakivi aitab vähendada keskkonnakoormust, sest vähendab vajadust avada uusi liiva- ja kruusakarjääre.

    Taustainfo

  • Pumphüdroelektrijaam tagab elektrisüsteemi stabiilsuse, olles võimeline kiiresti reageerima elektrienergia sageduste kõikumisele. Jaam täiendab peamiselt loodusjõududest sõltuvat tuule- ja päikeseenergia tootmist.  
  • Elektrijaam on mastaapne ringmajandusprojekt, mis aitab Estonia kaevandusalale anda uue hingamise. Selle ehituseks kasutatakse olemasolevat Estonia põlevkivikaevandust või selle all paiknevaid lubjakivikihte ja lubjakivist rajatud alustarindit, mille ülesanne on tagada maksimaalne reservuaaride kõrguste vahe.
  • Pumphüdroelektrijaam valmib plaani kohaselt aastatel 2025-2026 ja panustab otseselt Eesti eesmärki ühendada end Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga ning ühendada lahti Venemaa ühendelektrisüsteemist.
  • Valdkonnad, kus pumphüdroelektrijaama saab kasutada, on näiteks sagedusreservid, elektrisüsteemi sageduste ja tipukoormuste reguleerimine ning elektrisüsteemi bilansis hoidmine.
  • Pärast detailplaneeringu kehtestamist alustab Eesti Energia projekteerimistööde ja keskkonnamõjude hindamisega. 2021. ja 2022. a viiakse läbi vajalikud uuringud koos projekteerimisega. 2023. aastal plaanitakse alustada ehitusega ning 2026. aastal opereerimisega.
  • Estonia päikesepargiga loome võimaluse varustada kaevandust rohelise energiaga ning võtta põlevkivi kaevandamisel tekkiva lubjakivi kasutusele kui kasuliku ehitusmaterjali.
  • Alustarindi ehitus algas 2019. a detsembris ning aastaga on sellest valmis enam kui 50%. Kokku kasutatakse tehiskünka rajamiseks umbes 3 miljonit tonni lubjakivi.
  • 2023 suveks saame alustarindile rajada päikeseelektrijaama, mille võimsus on 3 MW ja aastatoodang ca 2800 MWh (1000 kodumajapidamise aastane tarve)
  • Päikeseelektrijaam ühendatakse läbi Alutaguse alajaama otseliiniga Estonia kaevandusega, mis hakkab seeläbi tarbima osaliselt rohelist energiat.
  • Pumphüdrojaama põhimõtteline tehnoloogiline skeem.