Iseteenindus

Eesti Energia lõpetas kvartali mullusest parema äritulemusega

29.10.2020

Eesti Energia suurendas kolmandas kvartalis taastuvenergia toel elektritootmist, kasvatas hüppeliselt vedelkütuste müüki ning saavutas 2019. aasta sama perioodiga võrreldes parema äritulemuse. Samas, koroonakriisist tulenev tulude vähenemine ja täiendavad kulud põhjustasid kvartalikahjumi.

Kontsern teenis 191,1 miljoni euro suuruse käibe juures 44,4 miljonit eurot kulumieelset ärikasumit (EBITDA) ning 8 miljonit eurot puhaskahjumit. Käive vähenes aastaga 10 miljonit eurot (-5%), EBITDA suurenes 2,3 miljoni võrra (+5%) ja puhaskahjum vähenes 1,5 miljoni euro võrra (+16%).

Eesti Energia juhatuse liikme ja finantsdirektori Andri Avila sõnul on kolmas kvartal energiaäris igal aastal kõige keerulisem kvartal, tänavu eriti.

"Energiatarbimine on koroonaviiruse pandeemia tõttu varasemast madalam, pakkumine seevastu on Põhjamaade hüdroenergia rohkuse tõttu jätkuvalt suur. Meie koduturgudel tähendas see kuni 30 protsenti madalamat elektrihinda, vedelkütuste keskmine turuhind langes veelgi enam," kommenteeris Avila.

Pandeemial oli ka otsene mõju võrgu elektrimahtudele, jaemüügile. Samuti pidi ettevõteaugusti lõpus oma Estonia kaevanduse viiruspuhangu leviku vältimiseks kümmekonnaks päevaks sulgema, kaasnesid kulud erinevate ettevaatus- ja turvalisusmeetmete tagamisega. Kokku oli mõju EBITDA-le suurusjärgus 6 miljonit eurot.

„Täiendav negatiivne mõju finantstulemustele tekkis ka sellest, et kolmandas kvartalis kallimalt ostetud CO2 kvootide tõttu pidime aasta algusest oma kvoodireservi ümber hindama, mis põhjustas kolmandasse kvartalisse täiendavat CO2 kulu 5 miljonit eurot,“ ütles Avila.

Eesti Energia tootis kolmandas kvartalis 1076 gigavatt-tundi elektrit – rohkem kui kahel eelmisel kvartalil ning aastases võrdluses oli kasv 15 protsenti. Seejuures taastuvelektri toodang kasvas aastaga 38 protsenti 315 gigavatt-tunnini. Olulise panuse andis kasvu taastuvenergia tootmise suurendamine Narva soojuselektrijaamades.

Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutootmisest oli kvartali keskmisena 45 protsenti. Põlevkivi otsepõletamise vähendamine ja taastuvenergia osakaalu pidev suurenemine on Eesti Energia käesoleva aasta süsinikuemissiooni vähendanud 2019. aasta sama perioodiga võrreldes 45 protsenti ja 2018. aastaga võrreldes 70 protsenti.

Vedelkütuste tootmine püsis 115 000 tonniga mullusel tasemel, kuid vedelkütuste müük kasvas 138 000 tonnini (+36%) ning sellest teenitud müügitulu suurenes tuletistehingute abil 45 miljoni euroni (+45%).

Kontserni investeeringud suurenesid aastaga ligi 10 protsenti 35 miljoni euroni. Sellest 25 miljonit läks elektrivõrgu varustuskindluse parandamisse, sh tormikahjude likvideerimisse ning uute liitumiste väljaehitamisse. Uute liitumiste väljaehitamine kasvas poole võrra.

Kolmandasse kvartalisse jäi ka otsus jätkata suurenergeetika restruktureerimist konkurentsivõime parandamise nimel. Nii liituvad 2021. aastast seni eraldi ettevõtetena tegutsenud kaevandused ja energiatootmise üheks – Enefit Poweriks.

Teine oluline otsus puudutas kontserni võrguettevõtet Elektrilevi, mis jääb järgmisest aastast pakkuma ainult riigi poolt reguleeritud elektri jaotusvõrguteenust. Elektrilevi jagunemise käigus alustab uuest aastast vabaturu võrguteenuste ettevõte Enefit Connect, mis hakkab haldama elektrivõrke ja suurt osa Eesti tänavavalgustusvõrgust, ehitab internetivõrku, arendab elektriautode laadimisvõrku ning pakub klientidele tänapäevasel tehnoloogial põhinevaid uusi energialahendusi.