Iseteenindus

Eesti Energia teenis II kvartalis 7 miljonit eurot puhaskasumit

30.07.2020

Eesti Energia teenis energiaturgude erakordsest madalseisust hoolimata teises kvartalis 168 miljoni euro suuruse käibe juures 7 miljonit eurot puhaskasumit.

Käive vähenes aastataguse perioodiga võrreldes 36,5 miljoni euro võrra (-18%). Kulumieelne ärikasum EBITDA vähenes 13% tasemele 54,8 miljonit eurot. Puhaskasum kahanes 2,4 miljoni euro võrra 7 miljonile eurole (-26%).

Kontserni finantsdirektori ja juhatuse liikme Andri Avila sõnul võib majandustulemustega üldist ebasoodsat tegevuskeskkonda – energiatarbimine on kogu maailmas langenud ja tootmises on ülepakkumine – arvesse võttes rahule jääda. Väliskeskkonna halvenemisega kohanemiseks tuli Avila sõnul muuta vastavalt tootmisprotsesse, vähendada ettevõtte kulusid ja investeeringuid.

„Elektriturgu survestas kahe negatiivse teguri koosmõju: pakkumine oli Põhjamaade hüdroenergia rohkuse ning heade tuuleolude tõttu kõrge, kuid nõudlus koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangute tõttu madal. Meie koduturgudel olid elektrihinnad 30-60 protsenti madalamad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Turul oli palju volatiilsust ning nägime ka Balti riikides esimest korda negatiivset elektrihinda,“ selgitas Avila.

Põhjamaade hüdroelektri toodang kasvas teises kvartalis võrreldes 2019. aastaga viiendiku ehk 8 teravatt-tunni võrra. Kasv on võrreldav Eesti aastase elektritarbimisega. Nord Pooli turul tervikuna oli viimase nelja aasta ning Eestis viimase kuue aasta madalaim elektritarbimine.

Eesti Energia elektri jaemüük Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes ja Rootsis kahanes aastaga kümnendiku võrra tasemele 1532 GWh. Elektritoodang vähenes tasemele 629 GWh (-46%), millest taastuvelektri osa oli 277 GWh (+11%).

Taastuvenergia kogutoodang kasvas aastaga viiendiku võrra 390 GWh-ni, mille moodustas Eesti ja Leedu tuuleparkides toodetud elekter (230 GWh), biomassist toodetud elekter (47 GWh) ning soojus (113 GWh). Taastuvenergia osakaal elektri ja soojuse kogutoodangust oli kvartali keskmisena 41%.

Vedelkütuste toodang põlevkivist vähenes 8% tasemele 85 900 tonni, sest tehaste iga-aastased hooldused toimusid sel aastal teises kvartalis. Vedelkütuste müügitulu vähenes viiendiku võrra 26 miljonile eurole.

„Nõudlus naftatoodete järele vähenes koroonakriisi tipphetkel veerandi võrra. Hetkeks nägime ka ajaloolist miinushinda. Meie oma õlitootmist vaatamata sellele piirama ei pidanud. Õlitootmise kasumlikkust toetasid kõrgematelt hinnatasemetelt sõlmitud riskimaandamistehingud kokku 8 miljoni euroga. Turg on madalseisust taastumas ning hinnatrend on meid soosivalt suunaga üles,“ selgitas Avila.

Väiksem elektritarbimine vähendas võrguteenuste müügimahtu 3% tasemele 1,5 TWh, millest teenitud müügitulu oli 50,1 miljonit eurot (-1%).

Investeeringud vähenesid aastaga kolmandiku võrra tasemele 28 miljonit eurot, millest kaks kolmandikku moodustasid investeeringud ülekandevõrkude varustuskindluse parandamisse.

Eesti Energia jäi 5 miljoni euroga kasumisse ka poolaasta kokkuvõttes. „Kui Põhjamaade hüdrobilanss stabiliseerub ja koroonaviiruse järellainet ei tule, on teiseks poolaastaks loota energiaturgude väljavaate paranemist ja saame oma pikemaajaliste investeerimisplaanidega edasi minna,“ sõnas Avila.