Eesti Energia kontserni 2019.a III kvartali tulemused

31.10.2019

Eesti Energia 2019. aasta III kvartali konsolideeritud müügitulu oli 205,9 mln eurot (+3,1% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 42,1 mln eurot (-27,9% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga). 2019. aasta III kvartal lõppes puhaskahjumiga 9,5 mln eurot (-186,8% võrreldes möödunud aasta sama perioodiga).

Kontserni finantstulemus

Eesti Energia ärisegmentide müügitulud 2019. aasta III kvartalis liikusid erisuundades. Peamisteks müügitulude kasvuallikateks olid õli segment ja muud tooted, teenused. Elektri ja võrguteenuse segmendi müügitulud kahanesid aasta baasil. Võrreldes aastatagusega kontserni EBITDA 2019. aasta III kvartalis langes tulenevalt peamiselt elektri segmendist, kus tulemusele mõjusid pärssivalt eelkõige Auvere elektrijaama hooldusremondi pikenemine ning suurenergeetikas ette võetud ümberkorraldused tulenevalt kõrgest CO2 kvootide hinnast. Seetõttu langes ka puhaskasum aasta baasil. Negatiivne mõju tuli kolmandas kvartalis ainult põlevkivielektri tootmisest, ülejäänud tegevusvaldkonnad olid kasumlikud ja vastasid või ületasid ootusi.

Elektri segment

Eesti Energia kontserni elektrienergia müügitulud langesid aastavõrdluses 6,0% võrra 109 mln euroni. Kontserni keskmine elektri müügihind oli 2019. aasta III kvartalis 54,7 €/MWh (+2,6 €/MWh ehk +5,1%). Elektri müügikogus vähenes aastavõrdluses 12,7% võrra 1,9 TWh tasemele tulenevalt hulgimüügi koguse langusest. Elektri jaemüügi kogus kasvas eelmise aasta III kvartaliga võrreldes peamiselt Leedu ja Poola turgude arvelt. Elektrienergia tootmismaht vähenes 56,4% tasemele 1,0 TWh tulenevalt kõrgematest CO2 emissioonikuludest, mis mõjutavad otseselt meie põlevkivielektri tootmist. Samuti avaldasid mõju kolme elektriploki hooldustööd, millest kahe, 5. ja 11. ploki, hooldused olid plaanilised. Samal ajal on Auvere elektrijaama garantiiperioodil läbiviidavad hooldusremonditööd olnud oodatust pikemad. Tänane parim teadmine on, et Auvere elektrijaam on opereerimisvalmis selle aasta novembrist. Elektritoodang taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest moodustas III kvartalis 41% kogutoodangust.

III kvartali elektrienergia EBITDA oli kokku 10.5 mln eurot (-65.6% aasta baasil). EBITDA langus tulenes eelkõige madalamatest elektritoodangu kogustest ja seetõttu kõrgematest elektriostu kuludest, kuna puudujääv elekter tuli osta turult.

Võrguteenuse segment

Eesti Energia võrguteenuse müügitulud olid 48,5 mln eurot (-6,9% aastavõrdluses). Müügitulude languse peamine põhjus on keskmise võrguteenuse tariifi vähendamine 8,4% võrra alates jaanuarist 2019. Võrguteenuse müügimaht oli peaaegu samal tasemel nagu aasta eest ehk 1,5 TWh tasemel (+0,8% aastavõrdluses). Keskmine võrguteenuse müügihind vähenes 32,9 €/MWh tasemele (-7,7%) tulenevalt võrguteenuse tariifi vähendamisest jaanuaris 2019. Võrguteenuse EBITDA oli kokku 22,5 mln eurot (-8,7%), tingituna peamiselt madalamast keskmisest müügihinnast tulenevalt tariifi vähendamisest.

Vedelkütuste segment

Kontserni vedelkütuste müügitulud ulatusid 28,1 mln euroni, kasv aastavõrdluses 35,9%. Vaatamata maailmaturul õlihindade alanemisele nägime kvartali jooksul suuremaid müügikoguseid, kuid varasematel perioodidel tehtud riskimaandustehingud piirasid õli segmendi tulemust. Eesti Energia keskmine vedelkütuste müügihind oli kolmandas kvartalis 334 €/t (-7,8%). Vedelkütuste müügikogus oli 101 tuhat tonni, mis on aastavõrdluses +26,9% rohkem. Vedelkütuste EBITDA suurenes 40,5% võrra 10,2 mln euro tasemeni. Nagu ka kõrgemate müügitulude puhul, toetasid EBITDA kasvu suuremad müügikogused.

Muud tooted ja teenused

EBITDA kontserni muudest toodetest ja teenustest oli 2019. aasta kolmandas kvartalis kahjum 1,1 mln eurot. Eelmise aasta samal perioodil oli EBITDA kahjum 3,9 mln eurot, mis sisaldas ka 3,5 mln euro ulatuses Auvere elektrijaama ehitusega seotud arvestatud kulusid, mida enam ei esine.

Investeeringud

Kontserni investeeringud olid kolmandas kvartalis 34 mln eurot (-26,9 mln eurot, -43,9% aastavõrdluses). Langus on tingitud peamiselt väiksematest elektritoodangu kogustest suurenergeetikas, mis omakorda tähendab väiksemaid hoolduskulusid. Eelmise aasta kolmandas kvartalis toimusid Auvere elektrijaamaga seotud maksed, mida enam ei eksisteeri. 2019. aasta kolmandas kvartalis investeeris Eesti Energia erinevatesse taastuvenergia projektidesse 3,4 mln eurot, aasta tagasi oli vastav summa 1,1 mln eurot.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

Eesti Energia likviidsuspositsioon on jätkuvalt tugev. Kontserni raha ja raha ekvivalendid olid juuni lõpu seisuga 41,9 mln eurot. Lisaks on Eesti Energial võimalik kasutusse võtta 300 mln euro mahus likviidsuslaenulepinguid OP Corporate Bankilt ja SEB’lt. Kontserni netovõlg oli III kvartali lõpu seisuga 1054 mln eurot.

Eesti Energia netovõla ja EBITDA suhtarv oli juuni lõpus tasemel 3,7x, olles kõrgemal ettevõtte finantspoliitikas ettenähtud eesmärgist 3.5x. Eesti Energia strateegias on ette nähtud sammud finantspoliitika eesmärgiga vastavusse jõudmiseks. Eesti Energia krediidireitingud olid III kvartali lõpu seisuga BBB- (väljavaade stabiilne) Standard & Poor’silt ja Baa3 (väljavaade stabiilne) Moody’selt. 2019. aasta augustis otsustas Standard ja Poor’s langetada Eesti Energia krediidireitingu tasemelt BBB (väljavaade negatiivne) tasemele BBB- (väljavaade stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärgiks on investeerimisjärgu tasemel krediidireiting rahvusvahelistelt krediidireitinguagentuuridelt.

Eesti Energia ainuaktsionär on kinnitanud 2019.aastaks dividendi summas 57,0 miljonit eurot, millest esimese osa summas 28,5 miljonit eurot maksime ära 2019. aasta II kvartalis. Ülejäänud osa dividendidest kuulub maksmisele 2019. aasta IV kvartalis.

Väljavaade

Prognoosi kohaselt peaks kontserni 2019.aasta müügitulu võrreldes 2018.aastaga kasvama (s.t vähemalt 5% kasv). EBITDAle prognoosime langust (s.t. vähemalt 5% langus) tulenevalt kõrgematest CO2 kuludest and oodatust pikemaks kujunenud Auvere elektrijaama hooldustöödest. Eelnev EBITDA prognoos II kvartali lõpus oli, et EBITDA jääb 2018. aastaga võrreldes samale tasemele. 2019. aasta investeeringutele prognoosime 2018. aastaga võrreldes langust (s.t. vähemalt 5% langus), eelmine ootus investeeringute osas oli kasv. Investeeringute väljavaade on muutunud tulenevalt väiksematest investeeringutest suurenergeetikas ning taastuvenergia projektidega seotud investeeringute edasilükkumisest.

Eesti Energia avaldab 2019. majandusaasta tulemused 28. veebruaril 2020.

Eesti Energia teostab tuletistehinguid, et maandada elektri, CO2 kvootide ja õli hinnariski. Kontserni elektri riskimaanduspositsioonid (sh nii finantstehingud kui fikseeritud hinnaga sõlmitud jaekliendilepingud) olid märtsi lõpu seisuga 2019.aasta IV kvartaliks 0,8 TWh (keskmise hinnaga 43,5 EUR/MWh). Vedelkütuste riskimaanduspositsioonid olid 2019.aasta IV kvartaliks 82.5 tuhat tonni (keskmise hinnaga 273.4 EUR/tonn) ja 2020. aastaks 280.5 tuhat tonni (keskmise hinnaga 303.1 EUR/tonn).

Kontserni CO2 emissioonikvootide positsioon 2019.aastaks oli juuni lõpu seisuga 9,4 miljonit tonni, keskmise hinnaga 11,3 EUR/tonn. 2020. aastaks on positsioon 0,9 miljonit tonni, mis koosneb peamiselt tasuta saadavatest emissioonikvootidest.

Eesti Energia täielik kvartaliaruanne ja investoresitlus on kättesaadavad veebilehel.

Rasmus Noormägi
Investorsuhete ja Treasury juht
Eesti Energia AS
Tel +372 465 2885
rasmus.noormagi@energia.ee